Mul õde ütles ilusti, et nendel kahel kratil on juba sellised näod peas, et kui nad karbist lahti lasta, siis nad kihutavad kohe oma krattusi tegema.
Aga eks ta ole...natuke nagu väikest Myyd mõttes kandes nad mõlemad said valmis õmmeldud.... ja eks seda neil mõlemal on näost ka natuke näha...
Kribu/Krabu läks kingikotti ning Maasika Mari jäi ootama oma päriskodu. Selle otsinguil rändas ta ringi mööda erinevaid laatasid ning viibis põgusalt ka Saarte Sahvri poeletil... Sellest hoolimata lõppes tema lugu õnnelikult - sai ta endale veel juurde endasarnase seltsilise ning rändas pühade eel jõuluvana kingikotti.
Mõlemad said siuksed kratid plikad. Ehk seetõttu, et originaalis on need ühele lahedale kratile plikale meisterdatud, kellel tulesäde on juba nime poolest sündimisest kaasa antud...
Kuigi väliselt sarnasevõitu, on mõlemal punapäisel plikal omad eripärad.
Mõlemad kratid on õmmeldud Tilda puuvillasest nukukangast, täidetud pestud-kraasitud lambavillaga, näod on tikitud puuvillase tikkimisniidiga ning joonistatud veekindla kangavärviga. Juuksed on kinnitatud heegeldatud paruka külge - kasutatud sünteetilist efektlõnga. Mõlema nuku õlaliigesed on nööbitud - käsi saab ette-taha liigutada. Jalad on keha külge õmmelda moel, mis võimaldab neid ette-taha liigutada kuid nende asendit ei saa fikseerida.
Kribu/Krabu kannab seljas trikotaažist selja tagant luku/nööbiga kinnitatavat kleidikest ning puuvillasest lõngast kootud jakikest.
Maasika Maril on seljalt trukiga kinnitatav puuvillasest kangast pluusike ning mitmesatsiline linasest/sünteetilisest kleidikangast seelik.
Mõlemal plikal on jalas pitsist aluspüksikud ning Sarapiku talu vildijääkidest villased saapakesed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar