Lihtsatest Villanööbikutest

Oehh. Möödas on nädal aktiivset villanööpimist...
Seda on isegi näppudest tunda.
Juhtus selline lugu, et üks hea tuttav tahtis paari nööbikut... Ja üks neist pidi minema veidi pisemale poisslapsele. Kõik need tuled ja viled ja pitsid-satsid seega ei tulnud kõne alla. Nii et hakkasin lappima oma lõigete ja mõtete kaustu... et teha midagi lihtsamat... lutsutatavamat... aga samas mitte ka väga igavat.
Hakkasin katsetama paari erinevat lõiget ja lahendust. Mingil hetkel aga nägin veidi unise silmaga, et selline tore suvine ettevõtmine nagu Loomesuvila otsib oma riiulitele uut kaupa. Kuna julge hundi rind on rasvane, siis tegin pisikese pärimise. Tagasiside oli väga positiivne! Uskuge mind - vahel on vaja seda positiivset tagasisidet, sest muidu vaikselt koduses õmblusnurgakeses nokitsedes tekib väike kahtluseuss, et kas see, mida sa teed, ikka on üks asjalik tegemine... Sest kui ainsad sinu loomingu kirglised austajad on sinu enda lapsed, siis ehk on asi ühises geenidefektis... Igatahes mingi hetk avastasin ennast erinevaid villaseid tegelasi pakkimas, silte kujundamas, karpe kokku liimimas... No tegemas kõike seda, milles ma pole ehk eriti osav - aga julge pealehakkamine on ikka pool võitu. Ja kui sa oledki väga roheline, siis on sul vähemalt kasvulootus!!!
Kolmest lihtsast nööbikust asus uude koju teele keskmine sinine-lilleline karu. Ülejäänud näidiseksemplarid pidid esialgu minuga kuulekalt koju tatsuma, et päeva pärast koos hobuse Hoole ning sabata kassi Manxiga Loomesuvilasse ilma ja inimesi kaema minna.

Igatahes sain ma loomeinimeste vastuvõtust otsast-otsani positiivse energiaga laetud ja lubasin, et nädala pärast hiljemalt toon näputäie Lihtsaid Nööbikuid juurde. Ja voilaaaaaa! Siin õmblusmasinal need valutavate sõrmede eest vastutajad siis osaliselt üles rivistatud ongi:

Seekord siis veidi naiselikumates toonides kass, kellel on saba (vägagi kammitavast ning mõnusalt mohääriselt pehmest Dolly Mo nukulõngast) ja kaks karu, kellel ei ole saba kohe üldsemitte. Üks neist mömmidest spetsiaalselt pisemate inimeste pihkude jaoks - ilma nööpide ning pisidetailideta.
Ma ise olen nende tegelaste üle igatahes täitsa õnnelik.

Isegi natuke kurb oli neid täna paberkottidesse pakkida ning Loomesuvilasse viia. Samas istub mul siin töölaual kannatamatult oma järge ootamas juba ka paar suuremat tööd. Nii et natuke heameel ka, et saan vahelduseks pidada keerulisemaid läbirääkimisi ning et Lihtsad Nööbikud näevad hulka rohkem melu ning lapsi, kui need kaks kratti, kes mul kodus ringi sahkerdavad. Võib-olla leiab mõni neist isegi päris oma inimese. Sest lelude tegija suurim soov on ikkagi, et lisaks tema enda südamele rõõmustaks tema poolt meisterdatud tegelased ka teisi südameid.

Kui rääkida tehnistest parameetritest, siis need Lihtsad Villanööbikud on kõik eranditeta valmistatud kvaliteetsetest Tilda puuvillastest kangastest - täidiseks ikka meie enda koduste mahelammaste mõnusalt pehme-valge pestud-kraasitud vill. Silmad on joonistatud veekindla kangavärviga, ninad tikitud puuvillase tikkimislõngaga. Käpad on neil õlast liigutatavad. Kuna seekordses nööbikud on veidi naiselikumates toonides, siis sai neile ka pisut puna palgele pandud.

NB! Kui te küsite, mis Lihtsatel Villanööbikutel on rangis jalad, siis lihtne vastus sellele oleks, et nad tulevad ratsutajate perekonnast...

Müüginurk: kiisupreili Manx ehk sabata kass

Ühel heal päeval - kui mõtted olid jõudnud piisavalt seedida, hakkasin ma kiisut meisterdama. Mõttega, et kellelgi on teda sama palju vaja, kui meie pidipiigal oma villanööbikuid. Kiisupreili pidi saama veidi tõsisem ja toekam tegelane, kui graatsilised jänesed. 
Nööbikuid tehes õmblen tavaliselt neil kehad kõigepealt tervikuks ja siis tegelen väiksemate detailidega. Ja kuigi kiisupreili puhul oli mul saba juba kangale joonistatud ja ka põll-kleidi lõige oli mul mõttes juba valmis sätitud sabaga sobima - siis kiisupreili mulle ühel hommikul sosistas, et  tegelikult pole tal seda saba niiväga siiski vaja. Et ta ongi sabata kasside tõust... Manx. Ja nii ma tal siis lasingi olla. Kassidega pole mõtet vaielda - nad käivad ikka omapead.

Kui loomake on valmis, siis kõige pikem protsess on talle sobiva riietuse valmistamine. Seda ma teen ikka paar nädalat vahelduva eduga. Mõeldes sobivate kangaste ja lõigete peale. Alati ei tule välja nii nagu tahaks - ja kõik head ideed ei hakka reaalsuses paraku toimima. Kõige toredam on tegelastele kudumite valmistamine - kampsuni saab õhtuga valmis ja kui midagi ei tööta nii nagu vaja, siis pole ka kahju harutada ning otsast alata.
Tänaseks oleme nii kaugel, et kiisupreili Manx on pakkuda päriskoju - sobib nii vanuselt kui hingelt lastele. Ei hammusta, ei küünista, sobib laste ja teiste koduloomadega.

Väga mõnus kaisutada (sisaldab väikesi osi, mistõttu ei ole üldtunnustatud tavade kohaselt soovitav alla 3. aastastele). Sellest hoolimata on alates kokku nööpimise päevast, kui tal veel ei kõrvu ega silmi olnud, tegemist meie aastase pisitütre vaieldamatu lemmikuga. 

Nii et kui muude tegemiste vahel tema kallal toimetanud olen, siis valdavalt lõpeb see sellega, et kiisupreili lihtsalt kaaperdatakse kaissu ja pannakse temaga koos jooksu. Oma uues kodus ootab ta seega samuti ilmselt ohtrat kallistamist. Kuigi ilmselt ei pane Manx ka pahaks, kui ta saab mängida diivanikassi rolli, kellel mõnikord mänguhimulised lapsed külas käivad.

Preili Manx on ca 40cm pikkune, spetsiaalsest puuvillasest nukukangast õmmeldud ja täidetud lammas Sohvilt saadud valge kraasvillaga. Lõige inspireeritud Tone Finnangeri loomingust. Silmad on tikitud halli/roheka puuvillase niidiga. Ninaks halliruuduline kangakolmnurgake. Puusa ja õlaliigesed on nööbitud - seega saab tema käppasid liigutada. Abi ja toega on ta võimeline istuma ja parematel päevadel isegi seisma.

Kõik riided on seljast võetavad ja pestavad. Retuuside ja papude eemaldamine nõuab veidi suuremat näpuosavust.

Lillakates-hallikates toonides kostüümi kuulub: taaskasutusmaterjalidest taskukesega täisvoodril puuvillane pinafore põlleke, retuusid, ühe satsiga trikotaazist seelik ja sall, hallist mahevillasest lõngast ja lillast villa/alpaka segusest lõngast kootud kapuutsi, tasku ja kõrvadega kampsun, villasegusest mantlikangast papud. Kõik rõivad on õmmeldud/kootud enda kujundatud lõigete järgi.

Kiisupreilil on ka oma väike kaisuloomake: lillast dressiriidest tikitud nina-silmakeste ja villa-alpakasegusest lõngast saba ning tukaga. Kaisukass tuleb temaga uude koju kaasa selleks, et ta tundmatus ümbruses paremini kohaneks ja ennast kapi või voodi alla ei peidaks.

NB! Tegemist on käsitööna valminud esemetega - seega ei maksa neilt oodata plastikust mänguasjade perfektsust. Villanööbiku käsitööloomakesed on täiuslikult ebatäiuslikud. Täis looja mõtted, soove ja lootusi. Kui kiisupreili juhtumisi uues kodus ei kohane, kehtib 14-päevane tagastusõigus.

Hind: 50EUR (sisaldab saatmiskulu pakiautomaati Eesti piires)