Juustest ja jäsemetest...

Juuste ja jäsemetega on selline kahtlane lugu, et need kipuvad ilmselt nukukestel kõige rohkem vatti saama.
Ja vahel ikka juhtub ka paremates peredes... ei maksa alahinnata väikestes musklites peituvat jõudu ning füüsikaseadusi!

 


Novat. Siin on paar pahuralt sassi soengut ning ihust eemaldunud jäsemed... Mida siis selliste trikkidega peale hakata?

Räägiks kõigepealt juustest, kuna nendega tegelesin siin alles eile. Juukseid on nukkudel sadat sorti - parukamaterjali on juba päris arvestatavas valikus Villanööbikutel, igasugu muudest leludest rääkimata. Siinkohal kõnelen enda kogemusest - kes on piisavalt julge, võib kodus järgi katsetada või omi soovitusi anda. Mina tegelesin konkreetselt kolme nukuga: vasakult siis esimene Stella, teine on küll Kribu/Krabu nukuke, kuid analoogne printsess Merida oli mul juuksuris ning siis kõige viimasena pulmakleidis taaskasutusbarbie.

Töövahendid väga lihtsad: korralik pihustipudel ning väike kraasike (mida edukalt asendab ka pikajuukseliste plikade emade lemmik pusahari - neid on erinevates toonides kümnetel eri tootjatel: alates Lotte piltidega ja lõpetades Macadamia juuksehooldussarjaga).

Stella lühike parukas on heegeldatud naturaalsest villasest DollyMo juukselõngast - ja kuna tema oli esimene patsient oma pisut viltinud soenguga, siis panin 100 ml pihustipudelisse lisaks täiesti tavalisele keedetud veele ka ca 1/3 teelusikatäit köögiäädikat ning mõned tilgad lavendli eeterlikku õli. Kuna vee-äädika segu on naturaalsest kiust nukuparukast juuste väljakammimisel suureks abiks ning annab juustele pehmust juurde, siis on tark analoogsete parukate lahtikammimisel sama segu tarbida. Eeterlik õli läks lisaks, kuna soovisin veidi teistlaadi lõhna ning samas on lavendel ka looduslik koitõrje! Tagantjärele nuusutades oleks ehk seda isegi rohkem kui 4-5 tilka pudeli peale pidanud poetama. Alustada tuleb nagu ikka juuste puhul - otsast - ja töötada järjekindalt terve pea läbi.

Stellaga ei olnud probleemi - parukas sai pärast läbikammimist muhe nagu poleks kunagi pusas olnudki!

Edasi asusin suurema väljakutse kallale - ehk siis printsess Merida oma pikkade sünteetilisest lõngast juustega, mida pole pärast suvist vanniskäiku põhjalikumalt hooldanud. Kõigepealt harutasin sõrmede vahel juuksed nii lahti, kui võimalik. Kasutasin sama segu ja sama harja, kuid juuksed tuli teha oluliselt märjemaks ning pusasse läinud lõngade lahti kammimine võttis ikka oluliselt kauem aega - pusaharjaga isegi lihtsam üritus! Tõenäoliselt on seda tüüpi paruka korda seadmisel samapalju abiks ka lihtsalt puhas vesi spreipudelis ja hari - eriti kui äädikane lõhn häiriv tundub. Muidugi võib harjaga üle käia ka kuivadest juustest, kuid kui pea on päris pusane, siis märjalt silutud ja kuivada lastud juuksed lihtsalt jäävad pärast läbikammimist taas ilusamad ja korrapärasemad. Kuna sünteetiline nukujuukselõng on heegeldatud/kootud ketina - siis juhtus paaril lõngajupil nö. "silm jooksma" - seega tuli lisaks kammimisele ka juukseotsad paarist kohast kääridega veidi üle tasandada. Igatahes saime Merida juustega ka ühele poole ning uued patsid pähe! Ei ole nagu päris uus - aga oluliselt ilusamad igatahes. Pärast pesemist nägi tal soeng palju värskem välja - nii et võib juhtuda, et ta vajab tulevikus ka korralikumat peapesu.

Viimane juukseväljakutse oli taaskasutusest pärilt pulma-Barbie. Ajastust, mil osadel seda tüüpi nukkudel kasutati juustena mingit peenemat/takusemat sorti materjali. Äädikavesi aitas küll juuksed ilusti läbi kammida - aga juukseotsad on tal endiselt rõõmsalt takused. Seega lõppkokkuvõttes punusin lahtikammitud paruka lihtsalt korralikku patsi, et edaspidist pulstumist vältida. Mingi hetk peaks proovima ilmselt Pinterestist leitud kuumas vees leotamise trikki. Kuna aga Barbie nukkudel on läbi aastate olnud mitut eri tüüpi parukamaterjali, siis ei tea veel, kuidas see konkreetsele nukule toimiks - mulle vähemalt tundub hetkel, et katkenud ning koledaid juukseotsi ei ravi peale kääride miski...

Aga eks ma kirjutan lisaks, kui targemaks saan!

Aga nüüd siis nendest õnnetutest jäsemetest! 

Erinevalt plastikust nukkudest, kelle küljest murtud jäsemetest mul endal pole senini õnnestunud asja saada (kindlasti on käesoleval hetkel mingeid superliime, millest ma kuulnudki pole - aga SuperAtak igatahes ei liimi paberitki - igasugu plastikust lelude peal on toime samuti ajutine) - on tekstiilmänguasjade parandamine mulle senini jõukohasem tundunud.

Bruno on mu poja lasteaia kaisukas - nii et mul pole aimu, kuidas täpselt see käpake kehast eemaldus - aga õnneks oli kangas kõik ilusti terve ning õmbluse sai uuesti vanale kohale teha. Abiks siis Coats Nylobond kapronniit ning kõver nõel. Kõvera nõelaga on see trikk, et seda on alguses ääretult kummaline käsitleda - kui aga ta kätte harjub, siis ta on igasugu tasapinnaliste õmbluste tegemisel suureks abiks! Ilma nalajata! Brunol on igal juhul käed küljes ja praeguseks pikutab ta lasteaia sahtelvoodis nagu varemaltki!

Kribu-Krabu plika küljest tulnud käega olid veidi keerulisemad lood. Õnneks oli ka tema puhul kangas jäänud terveks ning järgi olid andnud käte külgeõmblemisel tehtud sõlmid. Kuna tal on nööbitud jäsemed, siis nii suure nuku puhul on käte tagasi õmblemiseks vajalik pikemat sorti nn. nukunõel. Seda väikest õnnetust käisin nukupreili juures kodus kohapeal arstimas. Kribu-Krabu on samuti öine kaisukas - nii et ega teda kerge südamega poleks ka kodust välja lubatud. Veidi traumeeriv tundub ehk hiigelnõela ning kapronniidiga lelu parandamise protseduur väikesele inimesele - aga kui kõik saab korda, on rõõm suur! Möödaminnes sai kohapeal veel ära parandatud ka tekstiilist kaisuka Truudi lahti tulnud kingapannal. Eks see ole hea tunne, kui väikest inimest saab tema suures mures veidi aidata.

Ma tean, kui tähtsad on lastele nende turvalised lohutust ning seltsi pakkuvad kaisulelud. Seetõttu mainin siin igaks juhuks ära, et kui mõnel Nööbikul midagi parandamist vajab - siis aitan hea meelega. Igale poole ma ise küll kohale sõita ei jõua - kuid mänguasja saab mulle saata ka postiga või kui see mingil põhjusel kõne alla ei tule - siis saan lihtsamatel juhtudel omalt poolt saata nuku parandamiseks vajalikud juhised ning ehk isegi vahendid.

Anna lugu...

"Khmmm... roni nüüd ilusasti toolile ja teeme sinust mõned pildid!"

"Ahahh."
"Mul on siin üks mõnus tass, äkki võtad selle ilusti käte-jalgade vahele. Ma arvan, et kui sa tahad kunagi baleriiniks saada, siis peaks see tekst seal tassil sind kõnetama - no seal on kirjas, et peaksid liikuma oma unistuste täitmise poole!"

"Ei see kruus on mu jaoks suur... Ma ei suuda seda tõsta. Mulle meeldivad hoopis maasikad selle väikse tassi peal. Selle maasikatega kruusi poole ma oleks küll nõus liikuma. Need maasikad inspireerivad mind palju rohkem. Ma ei tea sellest unistuste liigutamisest veel midagi arvata. Võin ma võtta selle väiksema kruusi palun?"

"...pole päris sinu tassike teed?"
"Teed? Kas me hakkame teed jooma? Ma loodan ikka, et piparmündi oma!"
Anna plaksutab käekesi ja jääb neid nukralt silmitsema:
"Vaata, millised musklid mul on!... Ma tahaks siiski õppida balletti... praegu ma näen välja nagu riistvõimleja või see, kes neid kange tõstab... tead küll. Palun, kas ma ei saaks veidi peenemaid käsivarsi?... ja kuhu see piparmünditee siis jäi?"
"Meega?"
"Absoluutselt... ma arvan, et ma tahaksin balletis tantsida mesilase osa. Mesilased on nunnud... neil on tiivad ja tarud. Nad on kasulikud. Muidu kõik tahavad luike tantsida... nagu Anna Pavlova. Aga mina tahan ikka mesilast... Mesilaste kuninganna Anna... Selle jaoks on vaja muuseas krooni ka, kui sa ei teadnud. Sest kuidas muidu on aru saada, et ma olen kuninganna, mitte mingi tavaline mumm."
"Ma koon sulle selle krooni... ära üldse muretse. Aga esialgu heegeldasin Sulle hoopistükkis paruka, mis näeb välja nagu sibulapoisi soeng... "

 "No kas sa ei võiks siis seda juba rohkem mesilase sarnaseks kammida... nagu Stellal... ja üldsegi on mul vaja pikemaid juukseid, kui Stellal, sest mul on ju vaja teha krunni. See kõik on selle mesilase tantsu tarvis - nüüd mul on sellised ilusad ümarad käed, et ma saan keerutada nii palju kui vaja... no isegi nii kiiresti, et jalad peaaegu ei puutugi maad - nagu mesimummu lend! Ja kõik näevad eemalt, et ma olen baleriin, mitte kangitõstja tüdruk, kes jõusaalis ainult trenni teeb..."

 "Esialgu saad ikka väikesed patsibeebid ainult... pikema juukse installeerime veidi hiljem. Mulle jällegi näiteks need tillukesed patsid meeldivad väga...

Äkki istud siin siiski veel lendamise asemel ja proovime kleiti?... hmmm... neid ilusaid nööpe võiks siiski olla kaks... ja kindlasti saad sa alla äärde ka ühe muheda valge satsi...

Ma usun, et sul on vaja ka tuduülikonda - mitte küll mesimummu tantsu jaoks, pigem ikka magamiseks. Kuigi kui me hästi otsime, leiame sulle sobiva kanga, mis toob mesimummulised unenäod!"
"Ooooooo! See riie meeldib mulle väga!  Aga need juba on kellegi tuduriided? Ja need on hirmus suured - seal magan nagu magamiskotis! Äkki võlud väiksemaks?"
"Need olid ühe pisipõnni tudukad varem. Ei ole vaja võluda - kääridest ja õmblusmasinast täiesti piisab. Muidugi tuleb veel leida mõni trukk ja ehk tilluke teistmoodi trikk asja juurde... Ja ennekõike on selle jaoks vaja aega...oehhh"
"Ja AEGA ei ole sul ju ilmaski rohkem, kui viis minutit korraga... oehhh tõepoolest... see aja leidmise jutt teeb mu alati natuke nukraks, sest nii tundub mulle, et ma ei saa IIIALGi nii valmis, et lõpuks Elsaga kohtuda. Kas ma selle aasta jooksul ikka saan valmis?"
"Ära palun kurvasta, ma võtan ennast käsile! Ja usun, et ikka selle aasta jooksul te kohtute. Ja kui mitte täna õhtuks, siis üheks selle nädala õhtuks on sul nii mesimummuliste unenägude tudukad kui ka pikad juuksed olemas."

 ...
"Hehh - tõepoolest on need tuduprillid hädavajalikud! Iga tõsist trenni tegev baleriin vajab ju ohtralt ilu-und. Ma olen kuulnud, et magamine teeb ilusaks... Ma isegi usun, et sellises mesimummulises tuduülikonnas magades saan ma palju paremini oma mesimummutantusu selgeks. Kas täna öösel võib jänkuissi mu kaissu tulla? Tuduprillidega on hirmus pime magada ja kahekesi on julgem..."
"No pigem tõmba need tuduprillid päevaseks lõunauneks pähe! Aga jänkuissi hea meelega tudub su kaisus, kui mõni pisipõnnidest teda täna voodisse ei kraba. Ta on seltskondlik kõdijänes - nii et ära ehmata, kui ta une ajal sind ka natuke juhtub käpaga kõdistama."

 ...
"Tere hommikust Anna! Mis sa lippad siin ringi nagu porgand! Naba on veel valmis vaja nõeluda - tule teeme selle kähku ära! Ma tegin eile sulle karbi ka... Elsa juurde minekuks saad sinna sisse ka kõik oma riided kaasa võtta ja siis on reis lihtsam. See on nagu täiesti sinu enda ilu-une karp. Ja su loendamatud riidehilbud ei lähe ka siis nii lihtsalt kaduma. Proovime?"
"No mitte ilma uue nabata! Ja see karp on ju üüratult suur, kas tõesti mul on nii palju riideid või ruumi vaja? Või tuleb Stella ka kaasa?

Äkki aitad nüüd otsid kõik mu riided ka kokku, et ma saaks valida, millises kostüümis Elsaga kohtuda... Ma ise ikka armastan seda mesilase ülikonda kõige rohkem... Sa vist aimasid seda? Miks muidu on sellel südame kujuline tasku?"

 "Aimasin-aimasin... Elsa juurde asud sa siiski teele üksinda ja ma ikka arvan, et ehk paneme kleidi... Esimene kohtumine tuduülikonnas jätab sinust mulje nagu suurest unimütsist.... ja ma usun, et Elsa pigem plaanib sinuga mängida. Ehkki hea käitumise korral võetakse sind ööseks ka ehk kaissu. Sa oled ju mõnusalt pehme ning kaisutatav."
"Eitea... kas siis ikka paneme selle satsiga kleidi, mitte selle, millega ma hakkan baleriinina mesilasetantsu keerutama? No ja seda krooni oleks ju kahju karbis laiaks magada...."


"Jah - selle kootud pitsilise kleidiga võid oma mesimummutantsu teha, kroon peas, kui tuju tuleb... kuigi sul on ka peenemat sorti viskoosist retuusid trenni tarbeks. No sellisteks päevadeks, kus sa tahad teha keerulisemat trenni, milles ei ole niiväga sitsi-satsi ja krooni vaja - näiteks harjutada hundirattaid või peapealseismist. Ma usun, et Elsale meeldib su valge satsiga kleit ka, sest ta ise soovis sulle sellist. Mäletad?"
"Ei mäleta... Mind ju siis ei olnud veel, aga aita siis nüüd see kleit mulle selga ilusti panna ja ma hea meelega läheks juba karpi ära Elsaga kohtumist ootama. Kogu see sehkendamine on ju juba NIII KAUA aega võtnud."

Anna on loodud inspireerituna waldorfnukkudest - tema õmblemiseks on kasutatud kvaliteetset šveitsi puuvillast nukutrikotaaži ning kvaliteetseid Gütermanni ning Coatsi niite. Anna on ca 50cm pikkune suur istuv nukk, kellel on nõelvilditud näojooned, käed ning jalad on õlast-puusast selliselt keha külge õmmeldud, et neid saab lihtsamaks riietumiseks ning mänguks liigutada. Annal on väike modelleeritud pepu, naba ning õmblusega kujundatud põlve-luupekseliigesed, täidiseks on kasutatud meie oma talu mahelammaste pestud-kraasitud villa. Näojooned on hoolikalt nõelvilditud - silmade, suu ning kulmude tikkimiseks on kasutatud puuvillaseid tikkimisniite.
Anna juuksed on valmistatud DollyMo Brushable Mohair nukujuukselõngast - heegeldatud parukale on kinnitatud kahe "karva" kaupa pikemad juuksed.

Anna garderoob koosneb alljärgnevatest esemetest:
 - Valge satsiga puuvillane roosamummuline puuvillasest Tilda kangast kelit, mis on kahe trukiga seljalt kinnitatav, ees kaunistuseks kaks kirssidega nööpi, vooder taaskasutusbatistist,
- Kootud/heegeldatud roosades ja valgetes toonides eest nööbitav baleriinikleidike, kasutatud luksuslike alpaka ja alpaka/siidi segulõngu, kleidikesel on  pitsist õmmeldud õlapaelad ning heegeldatud ja tagant sõlmitav vööpael,
- poolpikk tüllist satsiga alus-seelik, mis sobib mõlema kleidi all kandimseks,
- viskooosi/elastaani segusest kangajäägist kirjud retuusid, millel on kummivärvel,
- mahekangast puuvillane lühikeste puhv-varrukatega batistpluusike, mis kinnitatav seljalt kolme väikse trukiga ning alläärest kaunistatud puuvillapitsiga,
- taaskasutuskangast puuvillane kolmeosaline tuduülikond: pluus kinnitatav eest kolme trukiga ja püksid kummivärvli ning väikese südametaskuga, lisaks uneprillid, mis on vooderdatud taaskasutuskangaga,
- kootud pitsiline mereroheline õlasall luksuslikust alpaka-siidi segulõngast,
- kootud meriinolõngast mereroheline kroon-peapael,
- kootud alpakalõngast papud, mis on ääristatud roosa alpaka-siidi seguse lõngaga ning kinnitatavad nööbiga,
- taaskasutuskangast õmmeldud pitsiga ääristatud aluspüksid ning kauplusest ostetud pitsiäärisega puuvillased beebisokid.
Rõivaste õmblemiseks vajalikud lõiked ning kudumismustrid on ise kujundatud/täiendatud.
Lisaks on Annaga kaasas ka tema loo fotodega illustreeritud väljatrükk, väike kotike koduaia ürtidega, mis peaks eemale peletama koid ning ka tükike põsepunakangast jumestuse värskendamiseks.

Mei - tulnud ja läinud!

Ühel üsna külmal varakevadisel päeval juhtusime lastega koos vaatama ETV-st multifilmi "Minu naaber Totoro". Ma olen kogu elu olnud tõsine multikafänn. Võin vabalt tsiteerida Prostokvašino sõpru ning sajusmultfilmi Vinni Puhhi. Ja muidugi tänu järeltulevale sugupõlvele ka tänapäevasemaid hitte. "Minu naaber Totoro" läks vanemale pojale väga hinge - vaatasime seda mitu korda veel lisaks ka ETV-järelvaatamisest, kuni see võimalus olemas oli - ja sealt edasi tuli mitu nädalat nuttu ja hala, et kus on see "kassibussimultikas".
Juba esimest korda seda nähes lõi mul väike pirnike põlema - vat see ongi see tegelane, kes annab näo ja iseloomu järgmisele Villanööbikule - pikka aega kaustas oma järge oodanud vintage-stiilis nukule, kelle originaallõige pärineb (kui ma ei eksi) Anne Wheelerilt ja on ära trükitud mingis 70-nendate inglisekeelses ajakirjas. Lõike konstruktsioon iseenesest on päris omalaadne ning huvitav - kuid tegin sellest hoolimata ka üksjagu muudatusi.
Hoogu sattudes lõikasin valmis kehaosad kahe nuku tarbeks.

Kogu aeg mul kuklas natuke kriipis, et mul pole sobivaid juukseid pakkuda sellele tegelasele. Lihtsakoeliselt nukkude pähe õmmeldud lõngajuuksed on mind alati pisut nõutuks muutnud - pean silmas siis seda, kui olulisem osa juukseid paikneb pealael ning juuksepiiril ning ülejäänud osa "peanahast" on kas puha paljas või on sinna külge õmmeldud pealaele kinnitatud juuksed. No neid nukke, kes pärast patside lahtiharutamist on leebelt väljendudes kummalise soenguga, leiab tänapäeval külluses ka mänguasjapoelettidelt. Säästujuustega. 

Pärast pikemat sorti uurimistööd avastasin sellise laheda nukujuukselõnga: Dolly Mo Brushable Mohair. Eriti avaldas mulle muljet selle lõnga võrdlus nukumeistri blogis Fig&Me. Tellimisele kulus muidugi omajagu aega. Ja kui ma juba kiusatusele järele andsin, siis tellisin seda mitmes tooni ning koostisega... ja natuke ka nukutrikotaaži waldorfnuku-laadse tegelase tarvis. Aga selleni jõuame mõni teine jutukord.

Igatahes kusagil aprillikuu päeval sai Mei nii kaugele, et tal olid käed-jalad Saaremaa puidust käsitöönööpidega küljes, silmad peas ja kaval krati naeratus suul. Ning juuksevärv valitud.

Konkreetse lõnga võlu peitub selles, et sellest parukat heegeldades ja pikemat mohäärikiudu välja venitades saabki juba täiesti korraliku paruka! Kuigi heegeldamist alustades näis mulle, et see töö peenikese heegelnõelaga võtab nädala - siis sain lõpuks hakkama kahe õhtu(öö)poolikuga.

 Esialgne kammimata ja harjamata tulemus nägi välja umbes nagu tuulepöörise üle elanud eem...  kass???

 Aga sortsu äädikaga segatud vesi, väike kraas ning looduslike harjastega juuksehari tegid oma tööd väga hästi. Mei sai endale nii pisikese põnni kohta täiesti arvestatava juuksepahmaka. Mis konkreetse paruka hilisemas elus mugavaks teeb, on tema kammitavus. Praktiline kogemus küll endal puudub, kuid teadjad kinnitavad, et ajapikku ja harjamisega muutuvad juuksed tihedamaks. Mei sai isegi väikese salgu endale kõrvataha lükata.

Vaieldamatult sai aga minu lemmikuks pisikeste patsidega soeng... Sobib hästi plika veidi krati loomuse ning kavala naeratusega.

Nii - patsidest edasi tuli sellele tüdrukule ka midagi selga joonistada. Konstrueerisin ühe kombenesoonilõike.

 

Seda kasutasin nii pikkade varrukate ning säärtega tudukombeka kui ka lühikese ühes tükis aluspesu õmblemisel.

Kuigi ma ei ole mingi punase-inimene, siis hoolimata mitmetest erinevates tumeroosadest ja pleekinud punastest pakkumistest preili loobus. Punane oli tema värv ja lõpuks sai kleitki taaskasutustrikotaažist särav punane nagu kootud pitsilise mustriga kapuutsiga keepgi. Valge aluspesu ning valgel taustal punaste maasikatega nööbiga kaunistatud papud peavad seda punast natuke ohjeldama. Kokku lihtne ja kevadine. Sai talle veel ka väike kastekannuke pihku pistetud, et suvel aiatöödel saaks abikäe osutada. Pildile see vidin kahjuks jäänud ei ole. Ja nagu korralikule lapsele kohane, läks karpi lisaks ka väike sünnitunnistus ning kaaskiri uuele perele.
MATERJALID: keha on valmistatud 100% puuvillasest TILDA nukutekstiilist, täidetud valge mahelamba Sohvi pestud-kraasitud villaga. Õmbluseks kasutatud COATS Duet niiti, jäsemed õmmeldud külge tugeva Coats Nylbond niidiga.
Nuku baaslõige Laura Wheeler'ilt 70nendatest - omapoolsete täiendustega.
Paruka valmistamiseks kasutatud spetsiaalselt nukuvalmistajatele toodetud Dolly MO Brushable Mohair lõnga, mis on harjatav juukseharjaga.
Rõivad: tudukombekas on valmistatud uuest 100% puuvillasest kangast, suletav lukuga, kaunistuseks satiinpaelast lips; aluspesukombe on valmistatud 100% puuvillasest taaskasutuskangast, suletav luku ja nööbiga, kaunistuseks sametpaelast roosa lips; kleit on valmistatud 100% puuvillasest trikookangast, ääristatud pitsikummi ning paelaga; kootud kapuutsiga keebike on valmistatud Itaalias toodetud mohääri/polüamiidi segulõngast; papud on valmistatud vildist taldade ning uuest 100% puuvillakangast pealsetega, kaunistuseks nööbike.
Rõivaste lõiked on omalooming. 

Naljakas öelda, aga nuku meisterdamine on vist natuke lapse suureks kasvatamine ja kodust välja saatmine: temaga kaasa lähevad head soovid ning lootus, et tal läheb uues elus hästi.

Reisi ajaks kolis Mei taaskasutuskartongist valmistatud kinkekarpi. Seegi algusest lõpuni käsitöö.
Õnnelikku kohalejõudmist!