Jõuluhani

Juhtus selline kurb lugu ühes majapidamises, et kaks noort hane kippusid pere koera kiusama. Sssssssssssssssssssssssssssssssisina ja tiibadega peale lennates. Kuna hane on peetud ka maja lukuna ja valvekoera eest, siis ehk nad tunnetasid teatvat konkurentsi ning üritasid tõestada, et nad on kahekesi ikkagi paremad valvurid ja kõvemad tegijad. Ja kuigi too koer on muidu kõige nunnum ja sõnakuulelikum siinpool Liivi lahte, siis ta ikka ühel päeval otsustas ühte hane natuke sakutada sellise vääritu käitumise pärast. Kahjuks läks hani selle peale taevastele jahimaadele - teise susiseva tiivulise otsustas pererahvas kinkida ära omasuguste sekka kaugesse külla. Nii et nad jäid jõuludeks ootamatult sootuks hanedeta... Aga siiski mitte väga kauaks!

Päkapikkude töökoda lahendas selle probleemi ilusti ära.
Haneproua on linasest kangast - värvitud silmade ja jumestatud põskedega nagu ühele väärikale prouale kohane - kübar puuvillastest taaskasutusmaterjalidest - pitsilised traksipüksid puuvillasest kangast ja jalast võetavad. Fotode jäädvustamise ajaks õnnestus Haneproual ära kaotada oma väike võti, mida ta tavaliselt paelaga kaelas kannab nagu maja lukule kohane. Tiivad nööbitud liigestega ja liigutatavad. Oskab istuda toe najal. Lennata kahjuks/õnneks ei oska.

Kuna Haneproua läks uude koju pigem kodukaunistuseks - siis testisin tema puhul sportlikust huvist ka mänguasjade täitmiseks mõeldud kerakiudu... Tulemusena jääb mänguasi villatäidisega võrreldes kergem - ka jäsemete täitmine keerulisem: kipub mööda lelu omatahtsi ringi rändama see polüesterkiud. Paksemat sorti linase kanga puhul jäi topitud mänguasi ilus, kuid kahtlustan, et õhemast kangast lelude puhul annavad väikesed kerakujulised kiupallid ka ehk läbi kanga näha/tunda. Võib-olla mõne riiulilooma ja villa-allergiku tarbeks kasutan seda tulevikus veel. Üldiselt aga tundub kraasitud kodune vill siiski looma- ja linnusõbralikum materjal.