Igasugu käsitööd puudutavate teemade juures on hind see, mis paneb sageli õlgu kehitama, nina kirtsutama või lihtsalt ohkama. Eks ma ise ka ohkan vahel sellele hinnateemale mõeldes. Teeks ja kingiks päris muidu, kui kusagilt eikusagilt saaks oma kulud kaetud ning kangad ja vaba aeg sajaks taevast kaela.
Reaalsus on see, et materjalid ei ole tasuta (nendest kirjutan mõni teine päev pikemalt) - üritan lelude enda valmistamiseks kasutada kvaliteetseid kangaid ja taaskasmaterjalid jätta näiteks rõivaste valmistamiseks. Suure osa hinnast moodustab muidugi ka aeg - käsitöönokitsemine on aeganõudev ja kohati ongi aeg just see, mida kõige raskem leida. Kõiki, kellel praegu juba käsitöölelude hindu nähes imestusest suud lahti on, saan lohutada sellega, et esimese tegevusaasta tegemiste juures üritan kasutada "pehmemat" hinnapoliitikat. St. et hetkel ei kajastu lõpphinnas 100% kogu tegelase valmimiseks kulunud aeg, kaudsed materjalid, investeeringud töövahenditesse. Kuni Nööbikud asuvad teele minu enda valmistatud karpides - seni ei rakendu ka pakendi eest eraldi tasu.
Olen oma käsitöötegelaste meisterdamise teekonna alguses - ja arenemisruumi on mul veel külluses - nagu ka katsetamata töövõtteid, testimata materjale - tegelasi, kes pole veel mõtetest reaalsuseks saanud. Kõikidel rohelistel asjadel on teatavasti olemas eeldus kasvada - seega ei lase ma hetkel oma kogenematusest häirida. Alati saab paremini. Selle poole ma ka püüdlen. Iga Villanööbik on üks samm edasi. Käsitöömaailm on niivõrd lai ja mitmekesine - valiku tegemisel ei kammitse meid ka enam riigipiirid - seega jääb alati võimalus teha ost käsitööliselt, kellel on aastatepikkune nukuvalmistamise kogemus ja kelle töid vaadates minulgi suu veidi vett jookseb... Näiteks etsy.com on leht, mille valikust sellisel juhul võib leida äärmiselt mitmekesise valiku käsitöömänguasju ning ka nende valmistamiseks vajalikke lõikeid.
Hetkel ei ole Villanööbikutel oma internetipoodi, kus kõik tegelased rõõmsalt rivis seisaks ega ka vastavat müügiletti mõnes füüsiliselt eksisteerivas kaupluses. Leian, et selleks peaks olema ületatud mingi kriitiline mass, et selle korraldamiseks aega/vahendeid panustada. Praegu on kõik uute kodude otsinguil olevad Villanööbikud üleval FB lehel viitega blogisse, kus iga tegelase kohta leiab põhjalikuma info. Eks aeg näitab, kas ja millal tekib vajadus sellise vormi juurest edasi liikuda.
Kui kellelgi on väga konkreetne ostusoov - siis alati võib ka otse kontakti otsida ning oma mõtetest rääkida. Siiski peaks arvestama eritellimusel tehtud tegelaste puhul teatava ajakuluga. Päris pikale võib asi venida juhul, kui tekib vajadus kasutada kangaid või muid vidinaid, mida tellin välismaal asuvatest netipoodidest. Siis võib ainuüksi kauba kohalejõudmine kesta kuni kuu.
Rääkides Nööbikutest - jänestest, hobustest, nukkudest jne. - siis nende valmistamiseks kasutan nii enda kui ka disainerite loodud põhilõiked, mida enda maitse järgi muudan/kohendan. Iga lelu müüginurgajutu juures on ka viide, kelle põhilõikele tuginedes on mänguasi õmmeldud või kelle tööst inspireeritud, kui lõike olen ise kombineerinud. Palju kasutan Tilda lõikeid/kangaid, kuna need tegelased mulle endale väga meeldivad ning nende kangakollektsioonid on minu meelest lisaks väga heale kvaliteedile ka võrratute mustrite ning värvitoonidega.
Kes on ise nobenäpp ja ei taha valmis käsitöömänguasja osta, võib otsingumootori abiga lihtsa vaevaga leida disaineri, soetada vajalikud lõiked ning materjalid ning ise õmblustöö ette võtta. Päris ise oma väiksele põnnile kaisuka õmblemine on igati tänuväärne - nii et kui minu nõelasilmast tulnud tegelased inspireerivad kedagi sellele teele astuma, siis valmistab see mulle ainult rõõmu.
pühapäev, 24. aprill 2016
Luule läks loosi
Loosimine käis meil algelisel moel - nimed paberile - paberid supitirinasse ja pisipoja väike käsi õngitses tema meelest sobivaima välja.
Kuna Luule uus omanik sattus loosirattasse tema sõbra soovil, siis jäi mul tema teelesaatmise eel veel pisut vaba aega. Et mõelda. Uus omanik ei teadnud veel, et ta on uus omanik. Mõte käis seda rada, et väike inimene, kes Luule endale saab, on veel päris väike. Seega joonistasin vaba käega ühe väikese jänksi lõike ja õmblesin kangast veel ühe nööbivaba pisinööbiku.
Sellise, mida väiksem käekegi saaks vabalt haarata. Tikitud nina ja kangavärviga silmadega. Saba sarnaselt Luulelegi nõelvilitud. Kangad Tilda kangakollektsioonist ja täidiseks Sohvilt saadud pehme valge mahevill.
Pikalt-pikalt olen ka pead valutanud nööbikute pakendi pärast - ehk et nööbik võib olla ju nunnu aga kingitusena teda päris paberkotis ei tahaks uuele omanikule üle anda. Seni valminud nööbikud on kõik erinevate mõõtudega, seega mingid lihtsalt kättesaadavad valmislahendused ei tundu sobivat. Pärast YouTube'i ja Pinterest'i lehitsemist otsustasin lõpuks ikka ise julguse kokku võtta ja karbi teha: käiku läks üks hiiglaslik vana kast kahekordsest lainepapis + rull pakkepaberit + pudel PVA liimi + nipet-näpet nimesildiks. Karbi valmistamine ilma eriliste abivahenditeta võttis pool ööd - sisuliselt on tegu kahe pakkepaberi vahele liimitud sobivas suuruses papitükkidega, mis kastiks kokku volditud.
Tulemus ei saanud küll perfektne, kuid minu meelest armsalt kodukootud. Kaan käib kinni ja lahti ja nööbiku sai sinna sisse ilusti kinni nöörida.
Kuna uue omanikuni on veel pikk tee, siis ma ei teagi, kuidas ta vastu võetakse - aga loodan, et hästi.
Kuna Luule uus omanik sattus loosirattasse tema sõbra soovil, siis jäi mul tema teelesaatmise eel veel pisut vaba aega. Et mõelda. Uus omanik ei teadnud veel, et ta on uus omanik. Mõte käis seda rada, et väike inimene, kes Luule endale saab, on veel päris väike. Seega joonistasin vaba käega ühe väikese jänksi lõike ja õmblesin kangast veel ühe nööbivaba pisinööbiku.
Sellise, mida väiksem käekegi saaks vabalt haarata. Tikitud nina ja kangavärviga silmadega. Saba sarnaselt Luulelegi nõelvilitud. Kangad Tilda kangakollektsioonist ja täidiseks Sohvilt saadud pehme valge mahevill.
Pikalt-pikalt olen ka pead valutanud nööbikute pakendi pärast - ehk et nööbik võib olla ju nunnu aga kingitusena teda päris paberkotis ei tahaks uuele omanikule üle anda. Seni valminud nööbikud on kõik erinevate mõõtudega, seega mingid lihtsalt kättesaadavad valmislahendused ei tundu sobivat. Pärast YouTube'i ja Pinterest'i lehitsemist otsustasin lõpuks ikka ise julguse kokku võtta ja karbi teha: käiku läks üks hiiglaslik vana kast kahekordsest lainepapis + rull pakkepaberit + pudel PVA liimi + nipet-näpet nimesildiks. Karbi valmistamine ilma eriliste abivahenditeta võttis pool ööd - sisuliselt on tegu kahe pakkepaberi vahele liimitud sobivas suuruses papitükkidega, mis kastiks kokku volditud.
Tulemus ei saanud küll perfektne, kuid minu meelest armsalt kodukootud. Kaan käib kinni ja lahti ja nööbiku sai sinna sisse ilusti kinni nöörida.
Kuna uue omanikuni on veel pikk tee, siis ma ei teagi, kuidas ta vastu võetakse - aga loodan, et hästi.
Tellimine:
Postitused (Atom)