Roosiaida Marii

Marii sai loodud suuresti tänu Roosiaida kauplusele ja Heleri Sanderile (kniks!). Nimelt kutsus ta Villanööbikuid lahkesti oma uue poe riiuleid täitma - ning selleks puhuks tekkis mul vastupandamatu soov luua midagi täiesti teistsugust. Ikka valdab ju tähtis ning tänulik tunne, kui keegi su loodut märkamise vääriliseks peab!
Alguses heietasin mõtet MiniNööbikute täiustamisest... Sellega sattusin aga kahjuks veidi tupikusse. Siis hakkas idanema mõte, et ei ole ma varem teinud ühtegi beebinukukest... ning et suurem osa lelusid valmistan ma vaid ühe või kahe riidekomplektiga. Nii et kavatsesin lüüa kaks uuet kärbest ühe hoobiga - nii sündiski idee Roosiaida Mariist.
Marii on väike mähkmetes (või siis ilma!) ringi roomav pontsakas pisipõnn. See waldorf-nukkude laadne plika on umbes 20cm pikkune. Tema näojooned on voolitud nõelviltimise teel ning keha on õmmeldud kvaliteetsest šveitsis toodetud 100% puuvillasest nukutrikotaažist, mis omab ka GOTS sertifikaati. Täidiseks nagu ikka - meie oma Saaremaa südames rohtu näksivate lammaste seljas kasvanud vill! Juuksepahmakas on meisterdatud DollyMo Brushable Mohair nukujuukselõngast ning silmad-kulmud-suu tikitud puuvillase tikkimislõngaga, põskedele annab jume mesilasvahakriit. Mariil on õmblemise teel voolitud väike beebipepu ning nabake. Tal on väga pehme keha - käte ja jalgade otsas annab villa sisse peidetuna raskust juurde neli väikest poolvääriskivi, milleks on punane jaspis - teadjate sõnul peaks see lastes suurendama kohusetunnet ning aitama kaasaskantuna hoiduda kaaslaste pilgete ning kiusu eest. Loodan, et teadjad teavad, millest räägivad!

Kuna mul ei ole siiani õnnestunud veenda oma elukaaslast nukumööbli valmistaja karjääri kasuks otsustama, sai Marii endale täisvarustuses kandekorvikese, millega pisipõnni võib kodust välja minnes soovi korral kaasa võtta. Seegi on minu nukumeisterdamise nurgast esimene omasugune. Igatahes idaneb juba rida ideid, kuidas seda korvikest peaks täiustama...

Marii reisib oma uude koju Villanööbiku karbis, mis on valmistatud käsitööna taaskasutuskartongist ning pakkepaberist, ja selle seest leiad Sa alljärgnevad asjad:
- uuest 100% puuvillasest Laib Yala nukutrikotaažist õmmeldud ainulaadne tekstiilnukk Marii, kellel on keha külge õmmeldud käed ja jalad - õmblemise teel on voolitud väike pepu ning nabake. Tema juuksed on valmistatud DollyMo Brushable Mohair nukujuukselõngast - näojooned voolitud nõelviltimise teel ning tikitud puuvillase tikkimislõngaga, jumet annab mesilasvahakriit, nukk on pehmelt täidetud pestud-kraasitud mahelammaste villaga, käte ja jalgade otstesse on raskuse lisamiseks peidetud neli punast jaspist (poolvääriskivid). Nukukest saab toe najale istuma sättida, ta ei ole ise võimeline seisma;
- Marii rikkalik rõivakollektsioon koosneb sellistest esemetest:

• kahest puuvillasest kangast mähkmest - üks froteevoodril ning teine flanellvoodril - eest takjakinnitustega suletavad;
• 100% orgaanilisest puuvillabatistist särgike, hallide soonikutega ( 95% puuvill 5% elastaan) varrukaotstes ning ees tagasihoidlik lilletikand, kinnituseks üks trukk;
• puuvillasest taaskasutuskangast beezid sukapüksid;
• halli soonikust värvliga väike halli-valge triibulise seelik - ette tikitud väike ilunööp (koostis: 95% puuvill 5% elastaan);
• halli-valge triibulisest kangast sipupüksid (koostis: 95% puuvill 5% elastaan), kaunistatud kummipitsi ning väikese rosa lipsuga - õlgadelt trukkidega suletav:
• halli-valge triibulisest kangast mütsike, kollase äärekandiga (koostis: 95% puuvill 5% elastaan);
• hallist südametega taaskasutuskangast (100% puuvill) kollaste kantidega ning tülllist satsiga väike kleidike, seljalt trukkidega kinnitatav;
• naturaalvalgest imepehmest Öko-Tex sertifikaadiga alpakalõngast kootud karupüksid, hallide ja kollaste lilletikanditega;
• hallist alpaka/lambavilla segulõngast kootud haldjamütsike, kollase tikandiga;
• roosa 100% puuvillasest lõngast hõlmikkampsun - küljelt sõlmitav;
• tumehallist minky-fliisist (100% polüester) puuvillasel täisvoodril kapuutsiga õuekombekas/magamiskott, eest lukuga suletav;

- sametisest taaskasutuskangast 100% linase voodriga nuku kandekotike, millel on puuvillasest lillelisest paelast kandesangad ning sametine ääristuskant,
- kandekotikese sees on alusmadratsiks 100% naturaalne lühikese villaga lambanahk meie oma karja lammastelt;
- voodiriieteks on lambavillaga täidetud väike padi, mille püür on valmistatud 100% puuvillasest Puhhi-kangast, flanellist aluslina ning minky-fliisist puuvillase kangaga vooderdatud tekike, millel kaunistuseks väike piimapudelinööp.

Villanööbikute kõik rõivad on seljast võetavad ning pestavad õrna pesuprogrammiga - v.a. kootud esemed, mis vajavad õrna käsipesu villapesuvahendiga ning lambanahk, mille puhul on lubatud vaid kuivpuhastus või keemiline puhastus.

Marii on kõige rõivaste ning lisadega alates maikuu algusest uue kodu otsinguil Roosiaida kaupluses Tartus ning ka e-poes www.roosiait.ee!

Punapea Lydia /Red's/

Pisike punapea-plika Lydia on esimene tedretäpitüdruk! 

Päikeselised päevad on toonud ta heledale nahale esimesed lustakad tedretähnid ning suule laia naeratuse! Usun, et ka tema loomusesse sai killuke seda tärkamise ning alguse optimismi, mis mind ennast igal kevadel valdab! Lopsakas punane juuksepahmakas  on viimane seda tüüpi/tooni pehmest sünteetilisest lõngast, mis on siiani olnud nn. punapeanukkude signatuuriks. Varud on kahjuks otsas ning täpselt samasugust täiendust neile ilmselt enam ei tule. 
Pikkust on Lydial ca 37cm - väikeste detailide ning pikkade kiudude (juuksed) tõttu ei sobi ta mängukaaslaseks alla 3.a. lapsele

Lydia on pakendatud Villanööbiku karpi, mis on valmistatud käsitööna taaskasutuskartongist ning pakkepaberist ja selle seest leiad Sa alljärgnevad asjad: 

- uuest 100% puuvillasest GOTS sertifikaadiga Kona nukukangast õmmeldud ainulaadne tekstiilnukk Lydia, kellel on kangavoldiga keha külge õmmeldud käed ja jalad - jäsemetel on läbiõmmeldud põlve- ning küünarliigesed, mis annavad jäsemetele liikuvust juurde. Tema juuksed on valmistatud sünteetilisest efektlõngast - nägu tikitud puuvillase tikkimislõngaga ja joonistatud veekindla kangavärviga, põskedele annab jumet mesilasvahakriit; nukk on täidetud meie oma Endla mahetalu lammastelt saadud pestud-kraasitud mahelammaste villaga. Nukukese saab toe najale istuma sättida, ta ei seisa iseseisvalt, läbiõmmeldud põlve ning küünarliigesed annavad kehale painduvust juurde ning lihtsustavad riietamist; 

- uuest 100% puuvillasest Tilda kangast õmmeldud lipsude, paelte ja nööpidega kaunistatud kleidike, seljalt trukkidega kinnitatav;

- 100% ökopuuvillasest batistist kaharust lisav alusseelik, värvlis pitsiline kumm ning sats ääristatud puuvillapitsiga;

- luksuslikult pehmest valgest Öko-Tex sertifikaati omavast alpaka lõngast kootud jakike, oliivrohelise ääristusega, eest säravate taaskasutusnööpidga kinnitatav;

 - kollasest 100% täis(maa)villasest lõngast heegeldatud sangadega saapakesed - kaunistatud lipsudega;

- elastsest pitsist õmmeldud kollased lipsuga aluspüksikud.

Villanööbikute kõik rõivad on seljast võetavad ning pestavad õrna pesuprogrammiga - v.a. kootud esemed, mis vajavad õrna käsipesu villapesuvahendiga.

                          

Lydia leiad alates mai algusest Tartu Roosiaida kauplusest ning e-poes: www.roosiait.ee!
 

Rebasepoiss RIKS

Rebasepoiss Riks on soliidne ning tragi tegelane, kelle on ka omad krutskid - nagu poistel ikka. Tema kanavargil ei käi.... või kui - siis ainult öösel pimedas ja seljakotiga.
Muidugi meeldib talle ka seltskond ning see, kui keegi tema karvast saba kiidab... Sest mis mõtet on omada sellist kohevat eksemplari, millega tuleb näha riietumisel jupp ekstravaeva, kui keegi sellele tähelepanu ei pööra!

Rebasepoiss on seni valminud rebasepere kõige suurem ning soliidsem liige - ca 57cm pikkusena sobib ta pigem mängukaaslaseks lapsele alates 5. eluaastast või sisustusdetailiks nukuarmastaja kodusse/lastetuppa.

Rebasepoiss Riks jõuab uude koju Villanööbiku käsitöökarbis, mis on valmistatud taaskasutuskartongist ning pakkepaberist ja selle seest leiad Sa alljärgnevad asjad:

- suure rebasepoisi Riks, kes on õmmeldud Tone Finnangeri lõigete põhjal 100% puuvillast Tilda  nukukangast, kõrvade sisu lillelisest puuvillasest Tilda kangast - täidetud tihedalt puhta-kraasitud lambavillaga, mis saadud meie oma väikese Endla mahetalu lammastelt. Rebaseposi silmad on joonistatud veekindla kangavärviga ning pruun nina tikitud puuvillase tikkimislõngaga, tema saba on heegeldatud punasest täissünteetilisest efektlõngast ning blondist DollyMo Brushabel Wool (74%vill, 23% mohäär, 3% nailon) nukujuukselõngast. Kuna mänguloomakese käpad on keha külge kinnitatud nööpidega, on neid võimalik õlast ning puusast ette-taha liigutada. Rebasepoissi saab istuma sättida, seisma on ta võimeline vaid toe najal;

- 100% villasest värviüleminekutega lõngast kootud trakstega püksid, klapilt punaste  taaskasutusnööpidega avatavad, rinnal väike tasku;
- uuest 100% mahepuuvillasest batistist pluus, rohekate lilleliste kantidega ning eest ja varrukaotstest trukkidega avatav;
- Tilda 100% puuvillasest kangast õmmeldud papud, ääristatud soonikuga (95% puuvill, 5% elastaan).
- trakste ning kandesangaga 100% puuvillasest Tilda kangast seljakotike, pealt lukuga avatav - kasutatav kanavarguseks või ka münditaskuna.

Villanööbiku lelude rõivad on pestavad õrna pesuprogrammiga - v.a. villased esemed, mis vajavad õrna käsipesu villapesuvahendiga.

 Rebasepoiss Riks on alates mai algusest müügil Tartu Roosiaida käsitöökaupluses ning e-poes www.roosiait.ee!

Kiirtellimustest ja Matildast

Matilda on väga asjalik tüdruk. Kuigi meil on olnud väga kiire kõigi nende lokkide kammimise, papude lõigete sobitamise ning juuksepaelte valimisega - siis sellest hoolimata on ta juba jõudnud läbi lappida kõik käsitöölaual laiutavad trükised ning lugeda esimesed peatükid raamatust "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel". Huviga vaatleb ta joonistatud merekaarte ning veab sõrmega järge raamatulehtede tihedas kirjas. teda vaimustavad meri, varalaekad ning rääkivad papagoid... Ma muidugi pakkusin välja, et vahetan ta kleidinööbid siniste paatidega puunööpide vastu ning õmblen talle meremehesärgi, aga nii kaugele ta piraadivaimustus siiski ei läinud.
"Ma ei pea ju ise kõike seda kandma, mis mulle raamatutest lugeda meeldib. Need on kaks eri asja. Mulle meeldisid ju need kaunid pildid ka sinu Suures terrassiraamatus, aga ma ei palu sul endale terrassi kaasa ehitada. Eksole?" Nõus. Tark tüdruk. 
"Aga võib-olla on seal paate... " unistab ta vahel sõrmega mööda merekaarti vedades - osavalt ümber maaninade ning saarenukkide põigates. "... seal minu päriskodus? Või ehk näen päris merd?"
"Ja tegelikult mulle piisaks ka pisikesest pähklikoorest pihkude vahele - sellega saab mööda lauda purjetada nagu mööda ookeani - ning avastada käänakuid või puidusüü jooni, millele keegi pole varem tähelepanu pööranud..." tõmbuvad ta unistavad sinisilmad pisut kissi...
"Võib-olla tõesti," ohkan ma uniselt. 
Magamine on meil siin hetkel täiesti teisejärguline tegevus, - ning ma olen õnnelik, kui ta vahest kerge köhatusega mind unisest mõtisklusest äratab, kui näpud miskipärast paigale tarduvad. Sest kui käed seisavad, siis kleit ju ei valmi!



Iga nukk on oma. Enda mõtte ning plaani järgi tehtud lelude osas ikka muretsen - et kas nad leiavad endale ikka kodu - ja vahel lohutan neid samas ka, et alati jääb võimalus meie juurde jääda! Sellest, et meie pere peaks minu õmmeldud mänguasjakuhjadesse mattunult oma igapäevaelu elama, ma hetkel veel õudusunenägusid ei näe. Mõned lelud mul küll kodus on, aga eks igaüks omal põhjusel.

Tellimusnukud on selles suhtes hoopis teistsuguse laenguga - nad on minuga määratud ajani ning peavad siis oma asjad pakkima ning uues kodus edasi toimetama. Nendega ei saa arendada vestlusi stiilis - "Oohh... "
"No - mis sa siin laual igavled..."
"Nohh..."
"Teeks äkki sulle mingi laheda paari pükse või uue kleidikese? Või äkki üks tiir ümber maja, et pildistada sind kusagil põõsas?"
Pigem üritame tähtajaks tellitud tegelastega dialoogi käigus välja nuputada, millised ootused nukukese uuel kodul tema suhtes võiksid olla... Mida temalt loodetakse või millega saaks kingisaajat positiivselt üllatada. Hea, kui fotode jäädvustamiseks üldse hetkekese aega leiame.

Matilda on nn. kiirtellimus -st. tema valmis saamiseks oli mul umbestäpselt nädal. Nii et alguses natuke kõhklesin... Mingit eeltööd ja ettevalmistusi mul tehtud polnud. Nuku meisterdamine konti ei murra, kuid väikeste detailide ning käsitsi õmblemise peale kulub meeletu ajaressurss - nii lühikese ajaga sedalaadi nukku ma varem teinud ei olnud. Vürtsi lisas asjaolu, et Matilda oli mõeldud sünnipäevakingiks tüdrukule, kes sündinud samal päeval minu vanema lapsega - seega jäid nuku valmimise aega ka meie pere sünnipäevaettevalmistused. Väljakutse missugune! Ja vahel ma armastan väljakutseid! No igaks kümneks juhuks oli tagataskus ka lubadus, et kui tõesti kohe mitte kuidagi ei jõua, võib valmimine ka veidi hilisemaks jääda...

Kiirtellimusel on omad eelised ja puudused. Kui ma saan kuu aega nuku kallal töötada, siis jõuan rahulikult teha ja ümber teha mitmeid asju - saan võtta riske ja proovida uusi asju. Valmistada ja praakida välja rõivadetaile. Lühike tööaeg seda ei võimalda. Vaid väikesed väga kaalutletud riskid ning valdavalt kindla peale minek. Samas on töö mul 24/7 nö. laual ja ette planeeritud - st et enne ööunne ei saa, kui olen teatud tööetapiga lõpuni jõudnud - see distsiplineerib. Analoogseid väljakutseid aga paraku hea meelega väga tihti ette ei võta, kuna lisaks eelpoolloetletule on selle võrrandi suurim muutuja meie pisipõnnid - minu põhitööandjad on praegu ikkagi nemad. Ja kui bossid on kehvas tujus või vähe tõbised, siis töö juures vardaid ei klõbistata!!!

Matilda - Matilda...
ta on kolmas MonPetitFerer'i nukumeistri Megan McGinnise lõigete alusel valminud nukuke minu töölaualt... Sooviks ja unistuseks oli heledad pikad juuksed wendsleydale lamba lokikestest ning rõivastuses midagi sinist - satside ning pitsidega.
Seega alustasin juustest, mille juurde sai välja valitud heledaim praegu olemasolev nahatoon kangavalikust - "light parfait" Kona puuvillane nukukangas. Kuigi samuti 100% puuvillane, on see kangas palju jäigem, lihtsamini hargnev, villaga täitmisel pisut ebamugavam ning õhem/läbipaistvam varem kasutatud Tilda nukukangast - samas aga on lõpptulemus kuidagi viimistletum ning korrektsem. Hele nahatoon ning naturaalsed lambavillalokid ei ole kombinatsioon, mida julgeksin soovitada väikesele lapsele - pigem on see siiski pisut suuremate tegijate mängumaa! Ja kingisaaja on kahtlemata rüblikueast ammu väljas. Nii et jääb üle vaid ohata, et oleks mul vaid olnud sobivat suri-alpaka lokki - siis oleks hea meelega ka seda õrna kuid kaunist juuksematerjali testinud!
Pestud wendlsleydale lokid said sorteeritud, läbi kammitud, lõnga külge õmmeldud, siis taas läbi kammitud ning lõpuks heegeldatud parukaks DollyMo naturaalset blondi tooni nukujuukselõngaga - tulevikus tahan kindlasti sedalaadi lokilise paruka tegemisel testida õmblemise teel heegeldatud parukamütsikesele lokkide kinnitamist!
Matilda käekesed on keha külge õmmeldud kangavoldiga - jalad on nööbitud nagu ka paljudel teistel Nööbikutel. Sedalaadi käte keha külge ühendamise viis võimaldab neil minu hinnangul vabamalt liikuda ning lihtsamalt riietada - samas aga ei saa käeasendeid fikseerida. Nööbitud puusaliigesed võimaldavad muretult nukku istuma seada ning kannatliku sättimisega on võimalik teda ka hetkeks seisma keelitada!
Näo tikkimiseks valisin pisut tumedama roheka alatooniga meresinise tikkimislõnga... Silmad õnnestusid minu suureks kergenduseks esimesel katsel nii nagu soovisin ning väga palju harutamist nendega õnneks ei olnud! Nina ning suuga on asjad lihtsamad. Ja kui juba nukukesel on suu peas ning silmad olemas, siis saab ta ise juba targutada ning valikutes kaas rääkida.
Nukkude aluspesu on minu meelest ääretult lahe detail - no just oma miniatuursete mõõtmete tõttu. Seekord sai trikina kasutatud öko-trikookangast, millel kerratõmbunud siilikesed pikutavad sinakal taustal. Selline väike vimpka, mis esmapilgul kuidagi silma ei torka.
Kleidi materjaliks valisime Tilda helesinise mustriga kanga ning vooder sai õrnast valgest öko-batistist. Satside ning pitsidega madistasime siin Matildaga ühe terve õhtu - enne kui jõudsime rahuldava tulemuseni.
Matilda saapakeste üle olen eriti õnnelik. Nii tillukesele jalale on keeruline lõikeid kohandada ja õmmeldud saapakesi teha - sest need on lihtsalt nii miniatuursed. Ometi on see detail ainus, mille valmistamisel võtsin Matilda puhul kaalutletud riski - et kui poole päevaga saab selgeks, et see lõige ei tööta, siis jõuan veel heegeldatud jalatsid meisterdada. Aga läks õnneks! Kasutatud tähekestega Tilda puuvillane kangas on üks mu lemmik! Tallutatud on saapakesed Sarapiku talu vildikoja villase vildiga ning külgedelt kinnitatavad takjakinnistega. 
Kampsikuga läks asi pisut kiireks - nii et selle sain Matildale kaasa pakitud vahetult enne ärasõitu. Lõngaks valisin siidise alpaka-siidi segulõnga erinevates toonides. Vürtsitatud väikeste tikandite ning kolme lillelise nööbiga!
Ja valmis!

Juustest ja jäsemetest...

Juuste ja jäsemetega on selline kahtlane lugu, et need kipuvad ilmselt nukukestel kõige rohkem vatti saama.
Ja vahel ikka juhtub ka paremates peredes... ei maksa alahinnata väikestes musklites peituvat jõudu ning füüsikaseadusi!

 


Novat. Siin on paar pahuralt sassi soengut ning ihust eemaldunud jäsemed... Mida siis selliste trikkidega peale hakata?

Räägiks kõigepealt juustest, kuna nendega tegelesin siin alles eile. Juukseid on nukkudel sadat sorti - parukamaterjali on juba päris arvestatavas valikus Villanööbikutel, igasugu muudest leludest rääkimata. Siinkohal kõnelen enda kogemusest - kes on piisavalt julge, võib kodus järgi katsetada või omi soovitusi anda. Mina tegelesin konkreetselt kolme nukuga: vasakult siis esimene Stella, teine on küll Kribu/Krabu nukuke, kuid analoogne printsess Merida oli mul juuksuris ning siis kõige viimasena pulmakleidis taaskasutusbarbie.

Töövahendid väga lihtsad: korralik pihustipudel ning väike kraasike (mida edukalt asendab ka pikajuukseliste plikade emade lemmik pusahari - neid on erinevates toonides kümnetel eri tootjatel: alates Lotte piltidega ja lõpetades Macadamia juuksehooldussarjaga).

Stella lühike parukas on heegeldatud naturaalsest villasest DollyMo juukselõngast - ja kuna tema oli esimene patsient oma pisut viltinud soenguga, siis panin 100 ml pihustipudelisse lisaks täiesti tavalisele keedetud veele ka ca 1/3 teelusikatäit köögiäädikat ning mõned tilgad lavendli eeterlikku õli. Kuna vee-äädika segu on naturaalsest kiust nukuparukast juuste väljakammimisel suureks abiks ning annab juustele pehmust juurde, siis on tark analoogsete parukate lahtikammimisel sama segu tarbida. Eeterlik õli läks lisaks, kuna soovisin veidi teistlaadi lõhna ning samas on lavendel ka looduslik koitõrje! Tagantjärele nuusutades oleks ehk seda isegi rohkem kui 4-5 tilka pudeli peale pidanud poetama. Alustada tuleb nagu ikka juuste puhul - otsast - ja töötada järjekindalt terve pea läbi.

Stellaga ei olnud probleemi - parukas sai pärast läbikammimist muhe nagu poleks kunagi pusas olnudki!

Edasi asusin suurema väljakutse kallale - ehk siis printsess Merida oma pikkade sünteetilisest lõngast juustega, mida pole pärast suvist vanniskäiku põhjalikumalt hooldanud. Kõigepealt harutasin sõrmede vahel juuksed nii lahti, kui võimalik. Kasutasin sama segu ja sama harja, kuid juuksed tuli teha oluliselt märjemaks ning pusasse läinud lõngade lahti kammimine võttis ikka oluliselt kauem aega - pusaharjaga isegi lihtsam üritus! Tõenäoliselt on seda tüüpi paruka korda seadmisel samapalju abiks ka lihtsalt puhas vesi spreipudelis ja hari - eriti kui äädikane lõhn häiriv tundub. Muidugi võib harjaga üle käia ka kuivadest juustest, kuid kui pea on päris pusane, siis märjalt silutud ja kuivada lastud juuksed lihtsalt jäävad pärast läbikammimist taas ilusamad ja korrapärasemad. Kuna sünteetiline nukujuukselõng on heegeldatud/kootud ketina - siis juhtus paaril lõngajupil nö. "silm jooksma" - seega tuli lisaks kammimisele ka juukseotsad paarist kohast kääridega veidi üle tasandada. Igatahes saime Merida juustega ka ühele poole ning uued patsid pähe! Ei ole nagu päris uus - aga oluliselt ilusamad igatahes. Pärast pesemist nägi tal soeng palju värskem välja - nii et võib juhtuda, et ta vajab tulevikus ka korralikumat peapesu.

Viimane juukseväljakutse oli taaskasutusest pärilt pulma-Barbie. Ajastust, mil osadel seda tüüpi nukkudel kasutati juustena mingit peenemat/takusemat sorti materjali. Äädikavesi aitas küll juuksed ilusti läbi kammida - aga juukseotsad on tal endiselt rõõmsalt takused. Seega lõppkokkuvõttes punusin lahtikammitud paruka lihtsalt korralikku patsi, et edaspidist pulstumist vältida. Mingi hetk peaks proovima ilmselt Pinterestist leitud kuumas vees leotamise trikki. Kuna aga Barbie nukkudel on läbi aastate olnud mitut eri tüüpi parukamaterjali, siis ei tea veel, kuidas see konkreetsele nukule toimiks - mulle vähemalt tundub hetkel, et katkenud ning koledaid juukseotsi ei ravi peale kääride miski...

Aga eks ma kirjutan lisaks, kui targemaks saan!

Aga nüüd siis nendest õnnetutest jäsemetest! 

Erinevalt plastikust nukkudest, kelle küljest murtud jäsemetest mul endal pole senini õnnestunud asja saada (kindlasti on käesoleval hetkel mingeid superliime, millest ma kuulnudki pole - aga SuperAtak igatahes ei liimi paberitki - igasugu plastikust lelude peal on toime samuti ajutine) - on tekstiilmänguasjade parandamine mulle senini jõukohasem tundunud.

Bruno on mu poja lasteaia kaisukas - nii et mul pole aimu, kuidas täpselt see käpake kehast eemaldus - aga õnneks oli kangas kõik ilusti terve ning õmbluse sai uuesti vanale kohale teha. Abiks siis Coats Nylobond kapronniit ning kõver nõel. Kõvera nõelaga on see trikk, et seda on alguses ääretult kummaline käsitleda - kui aga ta kätte harjub, siis ta on igasugu tasapinnaliste õmbluste tegemisel suureks abiks! Ilma nalajata! Brunol on igal juhul käed küljes ja praeguseks pikutab ta lasteaia sahtelvoodis nagu varemaltki!

Kribu-Krabu plika küljest tulnud käega olid veidi keerulisemad lood. Õnneks oli ka tema puhul kangas jäänud terveks ning järgi olid andnud käte külgeõmblemisel tehtud sõlmid. Kuna tal on nööbitud jäsemed, siis nii suure nuku puhul on käte tagasi õmblemiseks vajalik pikemat sorti nn. nukunõel. Seda väikest õnnetust käisin nukupreili juures kodus kohapeal arstimas. Kribu-Krabu on samuti öine kaisukas - nii et ega teda kerge südamega poleks ka kodust välja lubatud. Veidi traumeeriv tundub ehk hiigelnõela ning kapronniidiga lelu parandamise protseduur väikesele inimesele - aga kui kõik saab korda, on rõõm suur! Möödaminnes sai kohapeal veel ära parandatud ka tekstiilist kaisuka Truudi lahti tulnud kingapannal. Eks see ole hea tunne, kui väikest inimest saab tema suures mures veidi aidata.

Ma tean, kui tähtsad on lastele nende turvalised lohutust ning seltsi pakkuvad kaisulelud. Seetõttu mainin siin igaks juhuks ära, et kui mõnel Nööbikul midagi parandamist vajab - siis aitan hea meelega. Igale poole ma ise küll kohale sõita ei jõua - kuid mänguasja saab mulle saata ka postiga või kui see mingil põhjusel kõne alla ei tule - siis saan lihtsamatel juhtudel omalt poolt saata nuku parandamiseks vajalikud juhised ning ehk isegi vahendid.