Lihtsatest Villanööbikutest

Oehh. Möödas on nädal aktiivset villanööpimist...
Seda on isegi näppudest tunda.
Juhtus selline lugu, et üks hea tuttav tahtis paari nööbikut... Ja üks neist pidi minema veidi pisemale poisslapsele. Kõik need tuled ja viled ja pitsid-satsid seega ei tulnud kõne alla. Nii et hakkasin lappima oma lõigete ja mõtete kaustu... et teha midagi lihtsamat... lutsutatavamat... aga samas mitte ka väga igavat.
Hakkasin katsetama paari erinevat lõiget ja lahendust. Mingil hetkel aga nägin veidi unise silmaga, et selline tore suvine ettevõtmine nagu Loomesuvila otsib oma riiulitele uut kaupa. Kuna julge hundi rind on rasvane, siis tegin pisikese pärimise. Tagasiside oli väga positiivne! Uskuge mind - vahel on vaja seda positiivset tagasisidet, sest muidu vaikselt koduses õmblusnurgakeses nokitsedes tekib väike kahtluseuss, et kas see, mida sa teed, ikka on üks asjalik tegemine... Sest kui ainsad sinu loomingu kirglised austajad on sinu enda lapsed, siis ehk on asi ühises geenidefektis... Igatahes mingi hetk avastasin ennast erinevaid villaseid tegelasi pakkimas, silte kujundamas, karpe kokku liimimas... No tegemas kõike seda, milles ma pole ehk eriti osav - aga julge pealehakkamine on ikka pool võitu. Ja kui sa oledki väga roheline, siis on sul vähemalt kasvulootus!!!
Kolmest lihtsast nööbikust asus uude koju teele keskmine sinine-lilleline karu. Ülejäänud näidiseksemplarid pidid esialgu minuga kuulekalt koju tatsuma, et päeva pärast koos hobuse Hoole ning sabata kassi Manxiga Loomesuvilasse ilma ja inimesi kaema minna.

Igatahes sain ma loomeinimeste vastuvõtust otsast-otsani positiivse energiaga laetud ja lubasin, et nädala pärast hiljemalt toon näputäie Lihtsaid Nööbikuid juurde. Ja voilaaaaaa! Siin õmblusmasinal need valutavate sõrmede eest vastutajad siis osaliselt üles rivistatud ongi:

Seekord siis veidi naiselikumates toonides kass, kellel on saba (vägagi kammitavast ning mõnusalt mohääriselt pehmest Dolly Mo nukulõngast) ja kaks karu, kellel ei ole saba kohe üldsemitte. Üks neist mömmidest spetsiaalselt pisemate inimeste pihkude jaoks - ilma nööpide ning pisidetailideta.
Ma ise olen nende tegelaste üle igatahes täitsa õnnelik.

Isegi natuke kurb oli neid täna paberkottidesse pakkida ning Loomesuvilasse viia. Samas istub mul siin töölaual kannatamatult oma järge ootamas juba ka paar suuremat tööd. Nii et natuke heameel ka, et saan vahelduseks pidada keerulisemaid läbirääkimisi ning et Lihtsad Nööbikud näevad hulka rohkem melu ning lapsi, kui need kaks kratti, kes mul kodus ringi sahkerdavad. Võib-olla leiab mõni neist isegi päris oma inimese. Sest lelude tegija suurim soov on ikkagi, et lisaks tema enda südamele rõõmustaks tema poolt meisterdatud tegelased ka teisi südameid.

Kui rääkida tehnistest parameetritest, siis need Lihtsad Villanööbikud on kõik eranditeta valmistatud kvaliteetsetest Tilda puuvillastest kangastest - täidiseks ikka meie enda koduste mahelammaste mõnusalt pehme-valge pestud-kraasitud vill. Silmad on joonistatud veekindla kangavärviga, ninad tikitud puuvillase tikkimislõngaga. Käpad on neil õlast liigutatavad. Kuna seekordses nööbikud on veidi naiselikumates toonides, siis sai neile ka pisut puna palgele pandud.

NB! Kui te küsite, mis Lihtsatel Villanööbikutel on rangis jalad, siis lihtne vastus sellele oleks, et nad tulevad ratsutajate perekonnast...