teisipäev, 18. oktoober 2016

Waldorfnukkudest inspireeritud Stella ja Anna meisterdamisest

Sissejuhatuseks pean ma tunnistama, et lisaks puuvillasest kangast loomade/nukkude õmblemisele on mul ka suur huvi waldorf-nukkude laadsete tegelaste vastu. Nende valmistamismaterjaliks on puuvillane trikotaažkangas - millel on kahtlemata omad head ja vead võrreldes tavalise puuvillasega. Minu suureks inspiratsiooniallikaks selles valdkonnas on figandme.com blogi, kust leiab ka hulganiselt juhiseid sedalaadi nukkude tegemiseks. Muidugi jääb ainuüksi sellest materjalist esimese tegelase kokkupanemiseks väheks - seega soetasin etsy'st ka Lali Dolls'i ühe sobivana tunduva nuku meisterdamise juhise.
Pärast materjalide tellimist võtsin päris pikalt hoogu ja muudkui vaatasin erinevaid fotosid-juhendeid-videolõike - kogu see viltimine ja sidumine ja käsitsi õmblemine tundus pisut hirmutav ning komplitseeritud. Muudkui ootasin seda "tuhinat" või "õiget hetke". Aga ühel vaiksemal õhtul hakkasin lihtsalt otsast pusima. Et mis seal ikka. Kõige lihtsamini jõuab ikka tulemuseni siis, kui asjaga lihtsalt algust teha. Hakkasin aga villast "ajusid" veeretama ning esimese waldorf-laadse nukuna valmis minu näppude vahel Stella, kes on tehtud küll Lali Dolls'i lõigete järgi, kuid kaldusin nuku kokkupanemisel juba päris mitmes kohas juhistest kaugele ning kasutasin kusagilt mujalt leitud/näidatud töövõtteid ning meetodeid.
Fotol koos Mummuga
Stella jääb meie pesamunale ja nö. näidisnukuks ning rõivamodelliks. Esimese sedalaadi minu poolt valmistatud leluna ei raatsi teda lihtsalt laia ilma saata. Sellest hoolimata ilmnes tema puhul juba rida asju, mida tahtsin muuta - nii et järgmise tegelase juurde asudes oli hulk uusi jooniseid ja ideid.
Enne tööprotsessi kirjeldamist räägin ka natuke Anna sündimise tausta. Tema on minu näppude vahelt tulnud teine waldorf-laadne tegelane. Lühidalt juhtus see, et kinkisin toredale tuttavale tüdrukule nuku kinkekaardi sünnipäevaks (sellest sünnipäevast on küll juba jupp aega möödas). Kink sai tehtud väikese tagamõttega, et tahaks talle väga midagi erilist kinkida - ning samas sooviks ka rakendada oma uusi mõtteid ning lõikeid. Sedalaadi nuku meisterdamine on nii suur töö, et kõige parema meelega loon tegelase juba konkreetset tulevast omanikku mõttes kandes. See plika on silitanud mu hobusid põnnieas ning mängib nüüd rõõmsalt minu põngerjatega, kui juhtume perekondlikel üritustel trehvama. Ta on igatepidi lahe tegelane ning minu laste suur iidol.
Igatahes sai kinkekaardile lisatud väike ankeet, kust peaks kajastuma natuke oodatava nukuga seotud mõtted, mis tulevalesel omanikul parasjagu meeles mõlkusid. Nii armsalt üles tähendatud, et kahju oleks seda fotot jagamata jätta:
Aga ankeedi täitmisega asi sugugi ei lõppenud: võtsin ühele ühisele sauna-eelõhtule kaasa kogu oma hetkel kodus viibiva nukupargi, et teha väike lelude presentatsioon, kus tulevane nukuomanik sai erinevaid minu meisterdatud mänguasju natuke näha-katsuda. Selle ürituse käigus sai välja valitud Annale juuksed ning kõrva taha pandud mõned vihjed riietuse osas. Sündmus ise oli väga meeleolukas, kuna kohal oli ka teisi lapsi-emmesid ning igaühel kujunesid välja oma kindla lemmikud. Kui lastel löövad silmad särama, siis nukumeisterdajaga seal kõrval juhtub paratamatult sama. :)


 
Fotod nukupresentatsioonilt: Kedi Randi

Igatahes sai ette antud ideedega juba edasi tööd teha ning praeguseks on Anna uues kodus juba arvestatava lugemusega, teeb usinalt kooliülesandeid ning on kursis ka peenemate balletiharjutustega.

Sedalaadi nukkude õmblemine pole sugugi lihtne ning ega minulgi õnnestunud kõik esimesel katsel. Aga kahtlemata on see olnud õpetlik.

Stella ja Anna "ajud" veeretasin villast valmis koos. Minu nukkudel on pea südamikuks pesumasinas tihedaks ning raskeks vilditud villapallike, mille ümber siis mähitud suurem kogus villaloori. Viimased kihid pea mähkimise villa on suuremat sorti ruudukujulised villaloori tükid, mille ümber pea mähkimisel jääb suur osa villa kaela tarbeks. Stella puhul tegin selle vea, et ümber pea mähitud loor oli liiga õhuke ning kael seetõttu pisut habras. Anna puhul sai see viga teadlikult parandatud. Edasi sai see villapea kaetud õhema puuvillase "sukaga" ning vastavalt waldorfi traditsioonidele nööritud. Nöörid tuleb pea külge ka korralikult õmblustega fikseerida. Kaelaosale jäikuse ning nuku tugevama "selgroo" annab nõelviltimine - nii saab pea all rippuvast villakuulist konkreetne tihke pead püsti hoidev villamass.
Nööritud peaga hakkas suurem nõelviltimistöö. Stella puhul olin veidi tagasihoidlikum, aga Annale soovisin rohkem popsis põski ning laiemat naeratust. Päris keeruline on jõuda enam-vähem ühtlase ja piisavalt tugevaks vilditud tulemuseni, mis nahatooni pealiskanga alt ilusasti välja joonistuks.
Kasutan nii nuku pea kui ka keha puhul sama Šveitsi tootja kvaliteetset EN71-1,2,3 nõuetele vastavat ÖKO-TEX  - sertifikaadiga trikotaažist nukukangast. Selleks, et näojooned ilusasti välja joonistuks, on pea puhul kasutatav kangas õhem ning venivam - olles mõlemalt poolt ühesuguse soonikulise pinnaga. Kehaosas kasutan tugevamat sama tooni kangast, millel on selgelt ühipidikoeline ning pahupidikoeline pool - kangal on ka selline mõnus libedamat sorti siidine pind, mis ei tohiks naljalt topiliseks muutuda ning peaks olema ka kergelt mustusthülgavate omadustega.
Erinevalt Stellast on Annal täiesti oma isiklik ja selgelt väljajoonistuv sentimeeter kaela, mille nöörimiseks ning viimistlemiseks leitud inspiratsioon nukufotodest. Erinevalt Stellast on Anna kael nööritud ning õmmeldud kahest kohast, et tagada pea ümber oleva kanga parem fikseeritus ning istuvus. Tugevam kael on hädavajalik selleks, et ajapikku ja tõsiselt mängituna nuku pea kaela otsas naljalt vänderdama ei hakkaks. Kui alguses pidin suurmaks väljakutseks nuku pead, siis olgem ausad, et jantisin keha ning jäsemetega oluliselt pikemalt... soovisin Anna puhul kasutada juba oma visandatud/täiendatud lõikeid, mis viis kokkuvõttes selleni, et lõpiku tulemuse valmimiseni tegin näiteks kolm komplekti erinevaid käsi. Jalgade sääreosad said juurde plikalikku kumerust ja nende puhul sain hakkama ühe komplektiga. Anna kehaosal on ka saledam piht, mis ehk aitab kaasa riiete paremale istuvusele. Kaks asja, millega ma pärast kahe nuku tegemist ei ole endiselt rahul, on käte keha külge kinnitamine ning jalalabad. Ilmselt soosiks õlgade paremat istuvust see, kui käsi mitte päris õlani täis toppida - samas mängu ning ajaga istub vill oma pesasse paremini ära ning siis võivad käed jälle pisut ehk liiga lotendavad jääda...
Mingi hetk mõtlesin, et ehk peaks baleriin saama täiesti ilma painutama tipp-varbad. Aga otsustasin viimasel hetkel siiski ümber. Klassikalise waldorfnuku topitud ning siis murtud/õmmeldud jalalabade suureks miinuseks on see, et neil sisuliselt puudub kand - ja katsu sa valmistada korralikke jalanõusid ilma kandadeta kliendile. Reaalsuses on ainsamaks hästi istuvaks valikuks kootud või heegeldatud papud. Juhtusin trehvama ka fotoõpetust, kus jalalaba osa oli topitud ning murtud/õmmeldud vahetult enne sääreosa villaga täitmist - ehk annan sellele jalalabale veel viimase võimaluse enne, kui muid lõikeid või töömeetodeid katsetan.
Siiani on minu jaoks kõige keerulisem õmmeldud/villaga täidetud keha kokkuõmblemine üheks tervikuks. Muidugi on üksjagu pusimist, et jõuda nii kaugele, et kõik detailid omaette tunduvad toimivat - paraku ei pruugi nad kokkuinstalleerituna sugugi oodatud tulemust anda.

Paljud nukumeistrid tikivad näojooned valmis juba siis, kui nukk ei ole veel kokku õmmeldud - mina olen siiani eelistanud seda teha siiski pärast nuku kokkuõmblemist. Suureks abiks nuku näo tikkimisel on lilla trikimarker, millega saab vajalikud detailid näole visandada - marker kaob aja või vähese niisutamisega. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et kahe täpselt ühesuguse silma tikkimine on raketiteadus. Identsust on suhteliselt võimatu saavutada - see nõuab kohati ülimat kannatlikkust ning üksjagu õmblemist-harutamist. Ega nukumeistrid asjata ei naljata, et silmade tikkimiseks pead sa olema "pühaku  meeleolus" - st. varuma ääretult kannatust.
Selleski osas on arenguruum veel suur, kuid tuleb tõdeda, et perfektselt sümmeetrilist inimestki on vist leida suhteliselt võimatu.
Lisaks silmadele on tikkimislõngaga esile toodud ka suujoon, nina , kulmud.

Kui kõik eelpoolloetletu on tehtud, siis järgnevad lahedad lisaatraktsioonid detailidega: pisikesed kõrvalestad, väike pepu, tilluke naba, paari tugeva pistega loodud lohukesed põlvedes ning pahkluudel. No need on need väiksed kirsid tordil! Ja muidugi ärgem unustagem juukseid! Stella jaoks tahtsin konkreetselt ära proovida DollyMo Brushable Wool lõnga - mis on nimetatud sarjas see nö. posipea lõng. Annab väga ilusti juustele mahtu, aga käe all on ta ikka oluliselt karmim kui Anna Brushable Mohair samalt tootjalt. Anna jaoks oli soenguvalikus kolm erinevat juuksetüüpi - wendsleydale lokid, mohäärist laineline nukuparuka tooraine ning eelpoolkirjeldatud lõng, mille tulevane nuku omanik ise kolmest välja valis. Kuna pikad juuksed olid samuti soovina kirjas, siis Annale sai heegeldatud kõigepealt Dolly Mo Brushable Mohairist parukas, parukast pikk villakiud välja harjatud ning siis paruka külge kinnitatud kahe karva kaupa pikad juuksed.
Ära kulus terve tokk maasikablondis toonis lõnga.

Sellega võis kokkuvõttes nuku valminuks lugeda - ja asuda rõivaste kallale.
Andmaks ettekujutust sellest, kui palju sedalaadi nuku tegemisel nii kaugele jõudmine tööd nõuab - siis ainuüksi käsitsi õmblemisele kulus mul Anna puhul ca 40-50m tugevat polüesterniiti. Kõik käsitsi tehtud õmblused (va kõrvade pea külge kinnitamiseks tehtu) - on kestvuse tagamiseks vähemalt 2 korda läbi õmmeldud. Ja muidugi tuli ette ka tehtud õmbluste harutamist.

teisipäev, 11. oktoober 2016

Anna lugu...

"Khmmm... roni nüüd ilusasti toolile ja teeme sinust mõned pildid!"
"Ahahh."
"Mul on siin üks mõnus tass, äkki võtad selle ilusti käte-jalgade vahele. Ma arvan, et kui sa tahad kunagi baleriiniks saada, siis peaks see tekst seal tassil sind kõnetama - no seal on kirjas, et peaksid liikuma oma unistuste täitmise poole!"
"Ei see kruus on mu jaoks suur... Ma ei suuda seda tõsta. Mulle meeldivad hoopis maasikad selle väikse tassi peal. Selle maasikatega kruusi poole ma oleks küll nõus liikuma. Need maasikad inspireerivad mind palju rohkem. Ma ei tea sellest unistuste liigutamisest veel midagi arvata. Võin ma võtta selle väiksema kruusi palun?"



"...pole päris sinu tassike teed?"
"Teed? Kas me hakkame teed jooma? Ma loodan ikka, et piparmündi oma!"
Anna plaksutab käekesi ja jääb neid nukralt silmitsema:
"Vaata, millised musklid mul on!... Ma tahaks siiski õppida balletti... praegu ma näen välja nagu riistvõimleja või see, kes neid kange tõstab... tead küll. Palun, kas ma ei saaks veidi peenemaid käsivarsi?... ja kuhu see piparmünditee siis jäi?"
"Meega?"
"Absoluutselt... ma arvan, et ma tahaksin balletis tantsida mesilase osa. Mesilased on nunnud... neil on tiivad ja tarud. Nad on kasulikud. Muidu kõik tahavad luike tantsida... nagu Anna Pavlova. Aga mina tahan ikka mesilast... Mesilaste kuninganna Anna... Selle jaoks on vaja muuseas krooni ka, kui sa ei teadnud. Sest kuidas muidu on aru saada, et ma olen kuninganna, mitte mingi tavaline mumm."
"Ma koon sulle selle krooni... ära üldse muretse. Aga esialgu heegeldasin Sulle hoopistükkis paruka, mis näeb välja nagu sibulapoisi soeng... "
 "No kas sa ei võiks siis seda juba rohkem mesilase sarnaseks kammida... nagu Stellal... ja üldsegi on mul vaja pikemaid juukseid, kui Stellal, sest mul on ju vaja teha krunni. See kõik on selle mesilase tantsu tarvis - nüüd mul on sellised ilusad ümarad käed, et ma saan keerutada nii palju kui vaja... no isegi nii kiiresti, et jalad peaaegu ei puutugi maad - nagu mesimummu lend! Ja kõik näevad eemalt, et ma olen baleriin, mitte kangitõstja tüdruk, kes jõusaalis ainult trenni teeb..."

 "Esialgu saad ikka väikesed patsibeebid ainult... pikema juukse installeerime veidi hiljem. Mulle jällegi näiteks need tillukesed patsid meeldivad väga...
Äkki istud siin siiski veel lendamise asemel ja proovime kleiti?... hmmm... neid ilusaid nööpe võiks siiski olla kaks... ja kindlasti saad sa alla äärde ka ühe muheda valge satsi...
Ma usun, et sul on vaja ka tuduülikonda - mitte küll mesimummu tantsu jaoks, pigem ikka magamiseks. Kuigi kui me hästi otsime, leiame sulle sobiva kanga, mis toob mesimummulised unenäod!"
"Ooooooo! See riie meeldib mulle väga!  Aga need juba on kellegi tuduriided? Ja need on hirmus suured - seal magan nagu magamiskotis! Äkki võlud väiksemaks?"
"Need olid ühe pisipõnni tudukad varem. Ei ole vaja võluda - kääridest ja õmblusmasinast täiesti piisab. Muidugi tuleb veel leida mõni trukk ja ehk tilluke teistmoodi trikk asja juurde... Ja ennekõike on selle jaoks vaja aega...oehhh"
"Ja AEGA ei ole sul ju ilmaski rohkem, kui viis minutit korraga... oehhh tõepoolest... see aja leidmise jutt teeb mu alati natuke nukraks, sest nii tundub mulle, et ma ei saa IIIALGi nii valmis, et lõpuks Elsaga kohtuda. Kas ma selle aasta jooksul ikka saan valmis?"
"Ära palun kurvasta, ma võtan ennast käsile! Ja usun, et ikka selle aasta jooksul te kohtute. Ja kui mitte täna õhtuks, siis üheks selle nädala õhtuks on sul nii mesimummuliste unenägude tudukad kui ka pikad juuksed olemas."

 ...
"Hehh - tõepoolest on need tuduprillid hädavajalikud! Iga tõsist trenni tegev baleriin vajab ju ohtralt ilu-und. Ma olen kuulnud, et magamine teeb ilusaks... Ma isegi usun, et sellises mesimummulises tuduülikonnas magades saan ma palju paremini oma mesimummutantusu selgeks. Kas täna öösel võib jänkuissi mu kaissu tulla? Tuduprillidega on hirmus pime magada ja kahekesi on julgem..."
"No pigem tõmba need tuduprillid päevaseks lõunauneks pähe! Aga jänkuissi hea meelega tudub su kaisus, kui mõni pisipõnnidest teda täna voodisse ei kraba. Ta on seltskondlik kõdijänes - nii et ära ehmata, kui ta une ajal sind ka natuke juhtub käpaga kõdistama."
 ...
"Tere hommikust Anna! Mis sa lippad siin ringi nagu porgand! Naba on veel valmis vaja nõeluda - tule teeme selle kähku ära! Ma tegin eile sulle karbi ka... Elsa juurde minekuks saad sinna sisse ka kõik oma riided kaasa võtta ja siis on reis lihtsam. See on nagu täiesti sinu enda ilu-une karp. Ja su loendamatud riidehilbud ei lähe ka siis nii lihtsalt kaduma. Proovime?"
"No mitte ilma uue nabata! Ja see karp on ju üüratult suur, kas tõesti mul on nii palju riideid või ruumi vaja? Või tuleb Stella ka kaasa?
Äkki aitad nüüd otsid kõik mu riided ka kokku, et ma saaks valida, millises kostüümis Elsaga kohtuda... Ma ise ikka armastan seda mesilase ülikonda kõige rohkem... Sa vist aimasid seda? Miks muidu on sellel südame kujuline tasku?"

 "Aimasin-aimasin... Elsa juurde asud sa siiski teele üksinda ja ma ikka arvan, et ehk paneme kleidi... Esimene kohtumine tuduülikonnas jätab sinust mulje nagu suurest unimütsist.... ja ma usun, et Elsa pigem plaanib sinuga mängida. Ehkki hea käitumise korral võetakse sind ööseks ka ehk kaissu. Sa oled ju mõnusalt pehme ning kaisutatav."
"Eitea... kas siis ikka paneme selle satsiga kleidi, mitte selle, millega ma hakkan baleriinina mesilasetantsu keerutama? No ja seda krooni oleks ju kahju karbis laiaks magada...."


"Jah - selle kootud pitsilise kleidiga võid oma mesimummutantsu teha, kroon peas, kui tuju tuleb... kuigi sul on ka peenemat sorti viskoosist retuusid trenni tarbeks. No sellisteks päevadeks, kus sa tahad teha keerulisemat trenni, milles ei ole niiväga sitsi-satsi ja krooni vaja - näiteks harjutada hundirattaid või peapealseismist. Ma usun, et Elsale meeldib su valge satsiga kleit ka, sest ta ise soovis sulle sellist. Mäletad?"
"Ei mäleta... Mind ju siis ei olnud veel, aga aita siis nüüd see kleit mulle selga ilusti panna ja ma hea meelega läheks juba karpi ära Elsaga kohtumist ootama. Kogu see sehkendamine on ju juba NIII KAUA aega võtnud."




Anna on loodud inspireerituna waldorfnukkudest - tema õmblemiseks on kasutatud kvaliteetset šveitsi puuvillast nukutrikotaaži ning kvaliteetseid Gütermanni ning Coatsi niite. Anna on ca 50cm pikkune suur istuv nukk, kellel on nõelvilditud näojooned, käed ning jalad on õlast-puusast selliselt keha külge õmmeldud, et neid saab lihtsamaks riietumiseks ning mänguks liigutada. Annal on väike modelleeritud pepu, naba ning õmblusega kujundatud põlve-luupekseliigesed, täidiseks on kasutatud meie oma talu mahelammaste pestud-kraasitud villa. Näojooned on hoolikalt nõelvilditud - silmade, suu ning kulmude tikkimiseks on kasutatud puuvillaseid tikkimisniite.
Anna juuksed on valmistatud DollyMo Brushable Mohair nukujuukselõngast - heegeldatud parukale on kinnitatud kahe "karva" kaupa pikemad juuksed.
Anna garderoob koosneb alljärgnevatest esemetest:
 - Valge satsiga puuvillane roosamummuline puuvillasest Tilda kangast kelit, mis on kahe trukiga seljalt kinnitatav, ees kaunistuseks kaks kirssidega nööpi, vooder taaskasutusbatistist,
- Kootud/heegeldatud roosades ja valgetes toonides eest nööbitav baleriinikleidike, kasutatud luksuslike alpaka ja alpaka/siidi segulõngu, kleidikesel on  pitsist õmmeldud õlapaelad ning heegeldatud ja tagant sõlmitav vööpael,
- poolpikk tüllist satsiga alus-seelik, mis sobib mõlema kleidi all kandimseks,
- viskooosi/elastaani segusest kangajäägist kirjud retuusid, millel on kummivärvel,
- mahekangast puuvillane lühikeste puhv-varrukatega batistpluusike, mis kinnitatav seljalt kolme väikse trukiga ning alläärest kaunistatud puuvillapitsiga,
- taaskasutuskangast puuvillane kolmeosaline tuduülikond: pluus kinnitatav eest kolme trukiga ja püksid kummivärvli ning väikese südametaskuga, lisaks uneprillid, mis on vooderdatud taaskasutuskangaga,
- kootud pitsiline mereroheline õlasall luksuslikust alpaka-siidi segulõngast,
- kootud meriinolõngast mereroheline kroon-peapael,
- kootud alpakalõngast papud, mis on ääristatud roosa alpaka-siidi seguse lõngaga ning kinnitatavad nööbiga,
- taaskasutuskangast õmmeldud pitsiga ääristatud aluspüksid ning kauplusest ostetud pitsiäärisega puuvillased beebisokid.
Rõivaste õmblemiseks vajalikud lõiked ning kudumismustrid on ise kujundatud/täiendatud.
Lisaks on Annaga kaasas ka tema loo fotodega illustreeritud väljatrükk, väike kotike koduaia ürtidega, mis peaks eemale peletama koid ning ka tükike põsepunakangast jumestuse värskendamiseks.