reede, 30. september 2016

The Red's

Niisiis kaks punapead.
Mul õde ütles ilusti, et nendel kahel kratil on juba sellised  näod peas, et kui nad karbist lahti lasta, siis nad kihutavad kohe oma krattusi tegema.
Aga eks ta ole...natuke nagu väikest Myyd mõttes kandes nad mõlemad said valmis õmmeldud.... ja eks seda neil mõlemal on näost ka natuke näha...
Tegelikult on küll selle duo algatajaks hoopis Punepea Meeri, keda üks hää sõber oma lapsele pildi järgi kingiks soovis. Reaalsuses aga juhtus nukk ikka üle arvatud suuruse tulema - oma pikkuse poolest sai ta isegi nii arvestatavate mõõtmetega, et  karbi valmistamisest talle ma loobusin... no need koivikud said ikka üüüüüüüratult pikad.... Ja siis saigi kokku lepitud, et teen põnnile kingiks selle Punapea Meeri asemel kedagi oma tütre Printsess Merida sarnast...
Printsess Merida tegin Maibsule juba jupp aega tagasi - minu esimene nukukatsetus üle pika aja. Tema puhul ei jäänud ma eriti rahul selle nõrga kaela sündroomiga, mis esineb ka Lotte multika kangelastel, keda Eesti turul müüb Mosaic kaubamärk.
Igatatahes lõpptulemusena valmisid Kribu/Krabu tegelane ja Maasika Mari, kes mõlemad said uue ja innovaatiliselt nõelvilditud kaela ning laheda punase juuksepahmaka.

Kribu/Krabu läks kingikotti ning Maasika Mari jäi ootama oma päriskodu. Selle otsinguil rändas ta ringi mööda erinevaid laatasid ning viibis põgusalt ka Saarte Sahvri poeletil... Sellest hoolimata lõppes tema lugu õnnelikult - sai ta endale veel juurde endasarnase seltsilise ning rändas pühade eel jõuluvana kingikotti.

Mõlemad said siuksed kratid plikad. Ehk seetõttu, et originaalis on need ühele lahedale kratile plikale meisterdatud, kellel tulesäde on juba nime poolest sündimisest kaasa antud...
Kuigi väliselt sarnasevõitu, on mõlemal punapäisel plikal omad eripärad.
Loodetavasti valmistab rõõmu nende avastamine!

Mõlemad kratid on õmmeldud Tilda puuvillasest nukukangast, täidetud pestud-kraasitud lambavillaga, näod on tikitud puuvillase tikkimisniidiga ning joonistatud veekindla kangavärviga. Juuksed on kinnitatud heegeldatud paruka külge - kasutatud sünteetilist efektlõnga. Mõlema nuku õlaliigesed on nööbitud - käsi saab ette-taha liigutada. Jalad on keha külge õmmelda moel, mis võimaldab neid ette-taha liigutada kuid nende asendit ei saa fikseerida.
Kribu/Krabu kannab seljas trikotaažist selja tagant luku/nööbiga kinnitatavat kleidikest ning puuvillasest lõngast kootud jakikest.
Maasika Maril on seljalt trukiga kinnitatav puuvillasest kangast pluusike ning mitmesatsiline linasest/sünteetilisest kleidikangast seelik.
Mõlemal plikal on jalas pitsist aluspüksikud ning Sarapiku talu vildijääkidest villased saapakesed.

esmaspäev, 12. september 2016

Mummu ja Robin

Avastasin endale üllatuseks, et viimasel ajal on blogis olnud igasugu muud juttu, aga peategelased (väiksed tekstiilist lelud) on jäänud pisut kõrvale.Katsun selle vea siinkohal siis parandada. Ja rääkida loo Mummust ning Robinist
Robin ja Mummu on mõlemad valminud MonPetitFerer'i nukumeistri Megan McGinnise lõigete järgi. Poliitilise korrektsuse huvides märgin ka ära, et olen teinud algsesse lõikesse mõlema nuku puhul rea muudatusi - kuigi mulle väga meeldib nende lõigete autori detailide käsitlus. Lelud on mõnes mõttes väga sarnased... Teisalt jälle puha erinevad.
Igal käsitöölisel on oma moodus asju teha... ja minul pahatihti läheb nii, et kui ma ühte nukku tegema hakkan, siis tegelikult alustan mitmega. Ei teagi - seltsis segasem. Aga kui alustatud on kaks, siis esimese valmimisel on kohe koht, kust teisega jätkata - ei teki surnud punkti vahepeal.
Tegelikult hakkasin ma tegema Mummut, aga juhtus nii, et sealt kõrvalt võrsus kohe hägus idee ka ühest hallisilmsest poisist... 

Robin on kahtlemata poisilik poiss.

 Esimese asjana sai talle valmistatud kootud komplekt meie oma talu lammaste lõngast. Aga kuna suvised ilmad võimaldasid veel isegi paljalt murul lipata, siis lisandus sellele ka dressipükste ning särgiga sportlikum ja suvisem ülikond.
Robin küll kirtsutas natuke nina, kui talle vildist kikilipsu särgi külge õmblesin, aga kui su pea on täis muid tähtsaid küsimusi, pole eriti aega selliste pisiasjade üle kembelda. 
Näiteks tol hetkel oli tal käsil arutelu selle üle, kas pilvedel on ka rattad, kui nad taevalael sõidavad ja kui on ,siis kas need rattad on neil nagu rohkem taeva poole, sest siit maapinnalt nad väga välja ei paista... ja kui on nii, et kas siis pilved sõidavad murul pikutaja poolt vaadatuna peapeale pööratuna... sest Robin vandus, et ta nägi ühel pilvetupsul väikest ratast vilkumas, kui see suvises taevas mööda kihutas...
Pisikesed poisid nagu Robin on ikka omamoodi tegelased... Ega neil filosoofilisteks aruteludeks väga pikalt mahti ei ole. Enne kui jõuad pead pöörata, on nad juba murult püsti krapsanud ja asunud tegutsema. Olgu selleks ettevõtmiseks parasjagu siis autoralli mööda muru või jalgrattaremonditöökoja avamine otse muruplatsi serval. Võid ju korrutada, et näppe keti ja hammasratta vahele ei ole soovitav panna või sadulal püsti seismisel ei ole ratta remontimisega mingit pistmist, aga see on nagu üritada selgitada lauajalale, et ta kaks sammu paremale astuks. Parktikuna tuleb aga tõdeda, et sellistele hallisilmsetele poistele andestatakse kergemini ulakused ning sõnakuulmatus.
Sest nad on ju poisid! Kuidas ilma lõhki kukutud põlvede ning valutava emasüdameta saakski ühest sellisest mees kasvada? Ja paratamatult pead sa oma ulakaid kratte jumaldama, kui nad sulle oma vesihallide silmadega siiralt otsa vaatavad! Sest ega see pole ju ometigi nende süü, kui murul aelates on püksid rohelised või rattal turnides uued rõivad ketiõliga kogemata kokku saanud...

Ja Robin on poiss... mis sa ikka selle peale oskad kosta.

Ükskord augustis juhtus nii, et (veel) kiilakas Robin lunis ennast kaasa ühepäevasele Hiiumaa-lõngareisile. Igatahes oli kogu sellest reisist nii palju kasu, et tema nukujuukselõngast (Dolly Mo Brushable Wool) parukas sai selle sõiduga lõpuks samahästi kui valmis. Ja muidugi nõuti endale Hiiumaalt toodud lõngast kohe ka peenemaid talviseid karupükse ja vammuseid ja sokke ja kindaid ja ... 

Kiituseks tuleb öelda, et kogu sõidu pidas Robin ilusti vastu, ei läinud tal meresõidust süda pahaks ja jonnimiseks polnud aega. Need nõutud karupüksid ja villane vammus said igatahes tehtud nagu soovitud - puidust nööpidega ja puha. Karupükste sääreotsad väheke kirjatud. Vestil on heledama lõngaga sisse kootud taskud ning kandid ääres. 
Mummu on vastukaaluks tüdruk, mis tüdruk. Temast oli mul alguses kohe silme ees pilt kui sinisilmsest maasikablondist plikast. Ehk seetõttu, et Brita paruka valmistamisest oli mul veel üle paras ports maasikablondi Dolly Mo Brushable Mohair nukujuukselõnga, mis karbi põhjas kibeles. Igal juhul on Mammu tüdruk, kes on tehtud suhkrust ning jahust... ja maasikavahust. :) Ta veedaks heameelega kogu oma vaba aja jäätisekohvikus pehmejätist limpsides. Teda see murul aelamine väga ei köida - no või siis ainult mõne peenema pikniku raames, kui värskele rohule laotatakse lina ning võetakse välja punutud piknikukorvikesed koos hea-paremaga... Või noh - kui on vaja võtta mõni ekstreemsem foto tema peenemast satsilisest kleidist - siis on ta igatahes valmis ronima kasvõi puu otsa, ilmutamata vähimatki märki kõrgusekartusest või tütarlapselikust tagasihoidlikusest. Eks ikka toreduse pärast!


Hiiumaale Mummu erinevalt Robinist kaasa ei kippunud, sest muuhulgas oli meil ka kavas jalgsimatk Sääretirbi otsa... ja sellist jalgsi vantsimist tema väikesed jalakesed ning stiilsed kootud papud küll ju vastu ei peaks... 
Muidugi unustasin ma talle ka pooljuhuslikult mainida, et ta ei peaks seda kõike ju jala läbima. Aga lisaks heidutas teda juba ette ka mõte pikast meresõidust ning võimalusest, et ta kleidike autos istudes kortsub - seega jätsime ta koju Stella valvsa pilgu alla maasikavahu ning jäätisega pidžaamapidu pidama. 
Selliste ürituste tarbeks on Mummul täiesti omaette batistist õmmeldud pitsiline öösärk, mida ta rõõmsal meelel ka aluskeleidina kannab, sest sellist pehmet ja pitsilist riietuseset ei raatsigi vahel hommikul ärgates seljast võtta... Ja muidugi teeb see roosakates toonides päevakleidikese mõnusalt kaharaks.
Sellised need kaks tegelast siis on. Ei saa küll kinnitada, kas need kaks on õde-venda või lihtsalt sõbrad, kes kord koos pikniku pidasid - igal juhul on nad kõrvuti loodud ja nende lood omavahel seotud.

Aga tehnilisemat laadi näitajatest nüüd:
Mõlemad lelud on 100% puuvillasest Tilda nukukangast. Mõlemad on täidetud meie oma talu lammaste pestud ja kraasitud villaga. Nukkude juusteks on kasutatud DollyMo sertifitseeritud nukujuukselõnga - Robinil veidi koredamat aga tihedamat ilmet andvat DollyMo Brushable Wool'i ja Mummul pehmemat Dolly Mo Brushable Mohair'i. Mõlemal joonistuvad välja põlved-küünarnukid ning väike pepu. Jalad on neil keha külge ühendatud nööpidega, mis võimaldab neid puusast liigutada ning asendit fikseerida, käed on keha külge õmmeldud moel, mis võimaldab neid küll õlast liigutada, kuid asendit ei saa fikseerida. Näo tikkimiseks kasutasin puuvillaseid tikkimisniite ning kerge õhetuse annab põskedele naturaalne mesilasvahakriit. 
Mõlemat nukku saab (lahti)riietada. Rõivad on pestavad analoogselt tavarõivastele - villased esemed vajavad õrna käsipesu villase pesemise vahendiga.
Riietest täpsemalt:
Mummu kannab satsiga kaharat Tilda puuvillasest kangast keliti, mis kaunistatud lipsu ja kahe ilunööbiga. Kleit on seljalt trukkidega kinnitatav. Kleidi vooder ning äärispits on batistist, mis pärineb The Pure India ökokangaste valikust. Samast puuvillabatistist on õmmeldud ka Mummu öösärk/aluskleit, mida kaunistavad puuvillapitsid. See kleidike on samuti seljalt kahe trukiga kinnitatav.  Mummu kannab rõivaste all valgeid pitsiga ääristatud puuvillasest taaskasutustrikotaažist aluspüksikuid, 
Jalas on Mummul luksuslikust siidi-alpaka segulõngast vardaga 1.5mm kootud nääbiga kinnitatavad papud, mida saab jalast võtta ka nööpi avamata. Samast lõngast on kootud ka Mummu pitsilise mustriga õlasall.
Robin kannab õhukesest taaskasutustrikotaažist väikese taskuga dressipükse ja seljalt trukiga suletavat kolmveerandvarrukatega pluus, kus lisaks puuvillasele taaskasutustrikotaazile on kasutatud ka puuvillabatisti. Särgil on kaunistuseks väike vildist lipsuke. Samast puuvillasest taaskasutustrikotaažist on ka Robini kaelussall ning initsiaaliga mütsike. Rõivaste all kannab Robin triibulisest taaskasutuskangast kummivärvliga boksereid.
Lisaks on Robinil meie oma lammaste villast Hiiu Villa ketrusvabrikus valmistatud lõngast maavillane komplekt, mis koosneb uduhallidest kirjatud traksipükstest ja mustjast vestist. Traksipüksid ning vest on kinnitatavad puidust nööpidega - vest on ääristatud uduhallist lõngast nöörkandiga ja sellel on sama tooni sisse kootud taskud.
Jalas on Robinil Sarapiku talu vildikoja materjalist rohelised tumepruuni tallaga saapakesed.

Laada ja lõngamuljed

Villanööbikud on nüüd kolistanud (suuresti tänu mu õele) ka üksjagu mööda erinevaid sügisesi laatasid. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi kõik külastatud laadad on olnud meie koduse Eestimaa erinevates paigus - siis igal pool on inimesed ning vastuvõtt olnud täiesti erinevad... Laias laastus ja kokkuvõttes on kõige minevamaks kraamiks osutunud Villanööbikute lõng. Kuna loodus ja ka inimesed valmistuvad talveks - siis see on ilmselt ka mõistetav. Samas tekstiilmänguasjade vastu on olnud suur huvi ja kiitjaid ning silmaga silitajaid leidus samuti ohtralt.
Lõnga osas on kiidetud peamiselt selle pehmust ning kauneid toone. Kinnitust on leidnud ka asjaolu, et meie must lõng on ikka päris tõsiselt looduslikult must - ilma päikesepleekinud pruuni varjundita.Ja seda tõepoolest ei ole värvitud. Kauni mustja tooni eest pean tänama oma utte Mustut ja tema musti järglasi, kelle vill ei pleegi pruuniks vaid pigem hallikamaks. Ja lõnga sisse sai just suur kogus talvist villa, millel pleekimine sisuliselt puudub - nii et see on päris must. Tartu Maarjalaadal ja Võhmas toimunud väiksemal laadal läks müügiks pea kogu kaasas olnud lõngavaru. See annab julgust ja soovi ka tulevikus lõngapesumaraton ja Vaemla villavabriku külastamine ette võtta, et saaks õdusalt sooja ja pehmet maavillast lõnga erinevates toonides. Hetkel on mul juba pesemisootel väiksem ports koorekohvi pruuni villa - loodan järgmisest pügamisest ketruse tarbeks vajaliku koguse kokku saada. See on taaskord toon, mida juba ette põnevusega ootan.

Aga neile, kes laadal ei käinud või kellele soetatud kogusest väheseks jäi - siis hetkel mul veel müügiks lõnga jagub. Hinnaks siis 35.- EUR/ kg.
Vastavalt soovile saab osta seda vihis (vihid on erineva kaaluga - kaaludes ligikaudu 200g/tk) või tokkidesse kerituna. Lõnga kerin ise kasutades kunagise naabripapa tehtud keripuud ning ühe toreda eesti meistri valmistatud täispuidust kerijat. Tokid jooksevad ilusti nii seest kui väljast. Üritan omalt poolt tagada, et tokis ei oleks sõlmekohti ja lõnga jätkamisi.
Lisaks vihi kaupa keritud tokkidele saab soovi korral lõnga osta ka 50g (1,75 EUR) ja 100g (3,50 EUR) tokkidena.

Käest-kätte on võimalik ost Kuressaares/Saaremaal, aga saadan ka SmartPosti või Omniva pakiautomaati.
Robin oli esimene mees, kes sai uuest lõngast omale talvise komplekti. :)