teisipäev, 22. märts 2016

ÄRAANDMISNURK: lihavõtte-eri VOL 2

Lihavõtted on üks tore kevadine püha. Kui keegi veel ei tea, siis kevad on minu absoluutselt lemmik aastaaeg - sest siis on kõik nagu veel alles ees. Lootusrikas. Valguse võit.
Vat nii.
Aga rääkides nüüd ühest kevadisest Villanööbikust, siis tema sai kokku nööbitud koos Väikese Valgesabaga - analoogiat kasutades võiks nimetada teda Suureks Mustsabaks. Aga kuna see kõlab nagu piraadi nimi, mis jänesepreili loomusega kuidagi ei tundu kokku minevat - seega nimetasin ta Luuleks.
Luule on natuke tagasihoidlik ning õrna hingega. Selline tõsisem tegelane... kodune jänes, kui nii võib öelda. Kodusel jänesel on seljas ka kodune kittelkleit. Selline natuke viisakam, mis pannakse selga laupäevasel pirukaküpsetamise päeval, kui on külalisi oodata.
Nagu Väikesel Valgesabal - nii on ka Luulel täiesti oma isiklik villane sabatutike.  Kuna Luule sees on meie lamba Mustu hallikasmust vill, siis samast villast on ka nõelvilditud sabatutt. Kui mänguasja tumeda villaga täita, siis jääb see kerge kumana ka pealispinnal aimata. Luulet villaga täites juhtus meil ka väike õnnetus, ilmselt sai pisut liiga hoogu mindud ja üks käpakese õmblus andis mõne piste ulatuses järgi. Hetkeks mõlgutasin mõtet ka uue käpa õmblemisest, aga otsustasin, et see väike arm on osa jänkupreili isiksusest. Ega see mängu ei sega.
Esialgu valmistasin Luule kittelkleidi juurde pikemad maasikatega pantaloonide-tüüpi püksid, aga need ei sobinud preilile kohe üldsemitte. Pärast pikemaid konsultatsioone leppisime kokku, et tulevad väikesed pitspüksikesed. Tundub, et preili on nendega täitsa rahul.
Vahepeal näitas talv jälle kevadele koha kätte, ning kattis maa lumega ning vee jääga. Tänase päikeselise ilmaga nõustusid jänesed lõpuks kleidiväel korraks lumele istuma ja mõnede fotode tarvis naeratama.
Väike Valgesaba muidugi krahmas pildil endale šokolaadinööbikestega ämbri. Eks Luule tagasihoidlikuma loomuga sobigi lumikellukesed paremini.
Luule isegi üritas lumeingeleid teha. Aga päike on lumele liiga tugeva kooriku küpsetanud... nagu Luule laupäevastel pirukatel. Mingit nähtavat tulemust sellel käpakestega sipsimisel ei olnud, ilmselt virgutas see aga kevadiselt ihu ning hinge.
Nii et siin ta siis on - Villanööbik Luule. Neile, kes soovivad jänkupreili Luulet endale päriseks, saavad selleks avaldada soovi Villanööbikute FB lehel: 
KOKKUVÕTTEKS:
Keha on Tilda liivahallist kangast, kõrvade sisekülg Tilda tähekestega kangast. Silmad joonistatud kangavärviga, põsed toonitud roosakaks. Pikkus koos kõrvadega ca 56cm. Valmistatud Tone Finnangeri mustrile tuginedes - väikeste täiendustega kehakuju osas. Täidetud hallikasmusta mahelamba villaga, millest valmistatud ka nõelvilditud sabatups. Käpad liiguvad puusast/õlast tänu nööbitud liigestele.
Luulel on seljas helesiniseruudulisest taaskasutusmaterjalist kittelkleidike, teisel ringil olevad punased nööbid on avatavad, kleidi ja püksikute pitsid on uutest materjalidest.
Luulega tuleb kaasa ka väike plekist aiatöödeämbrike, mille sees on pisike üllatus.
Lähtuvalt üldtunnustatud tavadest ei ole mänguasi soovitav alla 3.a. vanusele, kuna sisaldab väikesi osi.
Kõik esemed (v.a. ämbrike) on valminud käsitööna - täiuslikult ebatäiuslikud nagu elu ise!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar